Segadus kriisilaenude andmisega võib viia MESi ümberkorraldamiseni

Kriisilaenude menetlemist arutanud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et maksumaksja raha puhul peab riik ennast kehtestama. Foto: Eero Vabamägi

Riigikontroll teatas sel nädalal avalikustatud auditiaruandes, et maaelu edendamise sihtasutus (MES) on mitmel juhul jaganud laene kriisi mõjust sõltumata ega ole laenutaotlejaid võrdselt kohelnud. Auditi tulemused võivad viia sihtasutuse ümberkorraldamiseni, sest riigikogu kriisikomisjon tegi ettepaneku sihtasutuse juhatus tagasi kutsuda ja kaaluda selle tegevuse muutmist.

COVID-kriisi mõju leevendamiseks kasutati eelmisel aastal hulganisti meetmeid, millest üks oli bio- ja maamajandusettevõtetele ette nähtud COVID-19-laen, mida MES jagas.

Laenu taotles 347 ettevõtet, millest 248 taotlust rahuldati ehk välja laenati umbes 86 miljonit eurot. Üks enam toetatud maakondi oli Pärnumaa, kus tuge sai 28 ettevõtet.

Auditiaruandest selgub aga, et MES on mitmel juhul jaganud koroonakriisi mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha ettevõtetele, mis kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna üksnes seda, et pank ei laena neile raha. Samuti ei tehtud laenu andes tihti­peale selgeks, kas selle vajaduse tingis just COVID-kriis.