Samas ei ole Leesmendi sõnul leibkondade majanduslikule seisule suurt hoopi veel näha. “Eriti kui võrrelda möödunud majanduskriisi järgse ajaga. Kas käimasoleva kriisi mõju leibkondade majanduslikule olukorrale jääbki pigem tagasihoidlikuks või ootab suurem tagasilöök veel ees, näitab aeg,” märkis analüütik statistikaameti blogis.
Ta selgitas, et kriis võib olla üldine või jääda sektoripõhiseks. “Viimasel juhul võib hoop sektori tervisele olla küll tugev, kuid otseselt mõjutab see tunduvalt väiksemat osa elanikkonnast. Selleks, et tuvastada, kui paljusid nii eelmine majanduskriis kui ka koroonakriis on mõjutanud, keskendume kaudsete mõõdikute asemel sellele, kuidas leibkonnad ise enda olukorda hindasid,” kirjutas ta.