Siinsed naiskodukaitsjad rändasid ehedasse nõukogude aega

Hiiumaa rajoon jäi Nõukogude Liidu piiritsooni, muuseumi välialal on markeeritud kümne meetri laiune piiririba okastraataia vahel. Foto: Silvia Paluoja

Metsa alt välja sööstnud tank T-34 on peatunud maantee ääres, nagu oleks komandör korraks mõtlema jäänud, kuhu edasi. Edasi lähevad need, kes on võtnud eesmärgiks külastada Hiiumaa militaarmuuseumi, mille poole raske lahingumasina toru näitab.

Aga teise maailmasõja aegne tank, õigemini selle täpne makett on lavastaja Elmo Nüganeni eestlaste traagikat kajastava filmi “1944” üks peategelasi. Ajaloolise linateose võteteks valmis Mihkel Kivi käe all kolm maketti maailma enim toodetud tankitüübist.

Viimase sõjasuve sündmusi Eestis vaatajani toova filmi võtted toimusid Tapa polügoonil ja Valga lähedal, kus lavastati Sinimägede tapatalgud kümne riigi sõjaajalooklubide osavõtul. MTÜ Hiiumaa Militaarmuuseumi kogu täienes Tapa polügoonil “lahingus” osalenud tankide makettidega 2014. aasta oktoobris.

Aja- ja koduloohuviliste hiidlaste vabaühendus Hiiumaa militaarmuuseum Tahkuna külas saab oktoobris 14aastaseks. Muuseumi haldav Hiiumaa militaarajaloo selts on Eesti-Läti piiriülese programmi militaarajaloo pärandit turismis siduva projekti üks partnereid 23 hulgas. Ühise turismitoote väljatöötamise algatas Läti maaturismi assotsiatsioon, sest piirinaabritel on säilinud militaarpärandit kui ajaloolise mälu kandjat. Kaardile on kantud 150 vaatamisväärsust nii esimese kui teise maailmasõja ajast, järgnenud metsavendade tegutsemisest nõukogude okupatsiooni järgse taasiseseisvumiseni.

Sellise muuseumi pidamine põhineb ajaloohuviliste entusiasmil ja kodusaare identiteedil, aga ka pealehakkamisel ja võimaluse kasutamisel.

“Hiiumaal on üsna kirev sõjaajalugu, iseäranis 20. sajandil,” selgitab ettevõtmise üks vedajaid Ain Tähiste. “Meie saare kogudes on palju esimese ja teise ilmasõja ning nõukogude Eesti aegset pärimust.”