Võlg on võõra oma, ütleb vanarahvas. Korteriühistu ei saa jääda võlgu majas tarbitud vee, elektri, kütte ja prügiveo eest. Ometi ei tohiks selleks kulutada kogutavat remondiraha. Paraku on elu karm ja mõnigi seni kohusetundlikult makse maksnud korteriomanik võib olla päevapealt töötu ja tema pere majanduslikes raskustes.
Eesti korteriühistute liidu Tartu büroo jurist Agu Rillo, mida saab teha korteriühistu nendega, kes ei tasu määratud kuupäevaks makseid? Läheb kohtusse?
Mõistlik on alustada ikka ühistu liikmega suhtlemisest: üritada teha selgeks võlgnevuse tekkimise põhjus, vajadusel anda võlglasele täiendav tähtaeg võla ja viiviste tasumiseks. Arvestades muutunud majandusolukorda, tuleks alustada kohe, kui võlg on tekkinud, jäämata ootama mingi summalise piiri ületamist.
Siinjuures tuleb märkida, et ühistu ees on tasumise kohustus korteri omanikul. Oluline on see, et iga korteriomanik, sealhulgas omanik, kelle korter seisab tühjana, peab teadma, et igakuised maksed ühistule peavad olema tähtaegselt tasutud, seega peab korteri omanik üles näitama initsiatiivi, et ühistu makseteatised temani jõuaksid.
Kui korteri omanik kas ei soovi ühistuga koostööd teha võlgnevuse likvideerimiseks või on muid põhjusi, miks võlgnevust ei tasuta, ei ole ühistul muud võimalust kui alustada korteri omanikult võla sissenõudmist kohtu teel.
Võlglased peaksid tähelepanu pöörama sellele, et alates käesoleva aasta jaanuarist tõusid riigilõivud, mille esialgu tasub küll ühistu, kuid mis hagi rahuldamise korral mõistetakse välja võlglaselt. Näiteks kui veel eelmisel aastal oli veidi alla 20 000kroonise nõude puhul riigilõivu summa 1250 krooni, on see sellest aastast 4000.
Kui korteriomanik ei ole pahatahtlikult võlgu jäänud, vaid on sattunud raskesse majanduslikku olukorda. Näiteks on ettevõte, kus pereisa leiba teenis, läinud pankrotti, ja ettevõte, milles pereema töötas, saatnud töötajad sundpuhkusele, kuid kaks last vajavad koolitamist. Kas soovitate sellisel perel minna sotsiaalabi küsima?
Loomulikult peab igaüks ise hindama oma võimalusi, kuid kui peres on lapsed, tuleb igal juhul arvestada, et nende kui kõige nõrgemate huvisid peab esmalt järgima. Sotsiaalsete toetuste süsteem on siinjuures üks võimalus. Kindlasti tasuks raskustesse sattunud inimestel, siinjuures mitte ainut korteriomanikel, pöörduda sotsiaaltöötaja, vajadusel võlanõustaja poole.
Kas sel juhul arvestatakse toetuse määramisel sellega, et pere tasub ka korteriühistu võetud laenu igakuiste maksetena?
Korteriühistu on võtnud laenu mitte laenamise pärast, vaid majandamiskulude katmiseks. Tavaliselt on see suunatud nn remondifondi. Seega peaks ühistu vaidluste vältimiseks makseteatisel nimetama asju õigete nimedega: pangalt saadud raha on sisuliselt majandamiskulu ja sellisena peaks teda nimetatama makseteatiselgi.
Kas korteriühistu juhatusel on õigus algatada suurvõlgniku korteri müümist?
Korteriühistu huvi peaks olema suunatud eeskätt võla kättesaamisele, seega soovitan kohtusse pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui kohus on hagi rahuldanud ja võlgnik raha ei maksa, saab ühistu sissenõudjana täitemenetluses kindlasti kaasa rääkida, kuidas toimuks efektiivne ja ühistu huve arvestav täitemenetlus. Täitemenetluses ei ole võimatu võlgniku kinnisvara müük.
Kui keegi müüb korterit kui kinnisasja, ei pea ta notari juures ütlema, et on korteriühistule nii või nii palju võlgu. Uus omanik võib sattuda üllatusseisu, kui näeb järgmist makseteatist.
Kui korterit võõrandatakse, lähevad võlad korteriühistu ees üle uuele omanikule. Notar ei kontrolli võla olemasolu korteril, tihtipeale pannakse kirja müüja väidetav olukord. Siinjuures on mul soovitus ostjatele: nõudke, et korteri müüja esitaks müügitehingut tehes ühistu tõendi, mis kajastaks tema varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistus, samuti suhelge ühistuga, mille liikmeks plaanite saada.
Mida ikkagi soovitate, et korteriühistud saaksid ennast majandatud ja ühistu liikmed ehk korteriomanikud ei peaks kandma püsivat võlakoormat?
Parim, mida oskan soovitada, on see, et ühistu juhatus ja liikmed teevad oma elamu huvides aktiivset koostööd. Kõiki otsuseid tehes, mis toovad kaasa rahalisi kohustusi ühistu liikmetele, tuleb kaaluda oma ühitu liikmete reaalset maksevõimet. Unustada ei tohi, et arvestama peab lastega perede ja vanuritega.