Meie mees Türi kultuuripõllul

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrisel on kaks last, kooliealine tütar Maria-Eliisabet ja temast noorem Robin. “Tüdruk mängib tšellot ja poiss tahab hakata trummi mängima, siis saaksime pereansambli,” pakuvad Andris ja Ave.
Andrisel on kaks last, kooliealine tütar Maria-Eliisabet ja temast noorem Robin. “Tüdruk mängib tšellot ja poiss tahab hakata trummi mängima, siis saaksime pereansambli,” pakuvad Andris ja Ave. Foto: Ants Liigus

Andris Avamere (31) on kasvanud Pärnumaal, kuid elab juba tosin aastat Türil ja on sealse kultuurielu üks võtmeisikuid, keda tunnevad kõik: kultuuritöötaja, projektijuht, helitehnik, valgustehnik, režissöör, laulja, õhtujuht, kitarrist ja muusik.

Andrise võib leida uuest kultuurimajast, mis on ühtlasi kohalik kohvikuga galerii, teatrimaja, rahvamaja ja kino – see on kohaliku kogukonna keskus. Kultuurijuhi töö kätkeb kohalike silmis kõhutäit ja kultuurilaksu, peoõhtut ja kaklust, lisab Andris.

Enne ja pärast masu

Andris on kasvanud Häädemeeste lähedal Rannametsa külas, õppinud Jõõpre põhikoolis ja lõpetanud Metsapoole põhikooli. Raeküla gümnaasiumis ta ennast veel ei leidnud, suhtles sel ajal Hansagümnaasiumi teatritrupiga Karupüks (tervitused Ilona Mustale!) ja sai sealt külge teatripisiku. Lõpetas hoopis Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi. Sealt läks edasi Türile keskkonnateadust õppima – ideelistel põhjustel.

Nimelt kujutas Häädemeestele rajatud fiboploki tehas endast reostusallikat ja see ei tahtnud noorele mehele pähe mahtuda.

Looduses kasvanud maapoiss, kes kasvatanud lehmi ja lambaid ning teinud suviti heina, tundis Türi keskkonnas end koduselt. Ainult et toona oli ilu veel linnas kasin, esmamulje oli, et tegu on pensionäride linnaga. Noortel ei olnud kusagile minna. Dracula kõrts keset linna oli täiesti vale koht. 2000. aastal oli see vaikus kõrvulukustav, meenutab mees.

“Lõime kultuurihuvilistega kultuuriseltsingu – loomeliidu, kes tahtis, et linna naaseks elu. Kandideerisin tudengina Türi linnavolikogusse, et olla otsuste tegemise keskel, aidata kaasa,” kirjeldab Andris.

Ühiselt korraldati konkursse ja talguid. Hakati mõlgutama mõtteid kultuurimaja ehitusest. Majandus õitses, lauluväljak sai korda, lisandus töökohti ja tehti ilu. Pärnu muusikakoolis akordioni õppinud Andris moodustas koos koolikaaslastega tudengiansambliga, kus laulis näiteks praegune Paikre juht Robert Kiviselg. Sealt kutsuti mees laulma ansamblisse Uisapäisa, kus Andris kohtus oma tulevase abikaasaga.

Neli omavalitsust, Oisu, Türi, Kabala vald ja Türi linn, ühinesid. Ent siis algas masu. Kolme valla ja linna liitmise tulemus on vastupidine loodetule. “Keegi pole rahul,” tõdeb Andris.

Nüüd käivad Oisu ja Kabala mehed Kalevipoegadeks, maal lokkavad alkoholism ja tööpuudus.

Türi haridusreform tehti ülepeakaela ja valusalt: kahest gümnaasiumist moodustati eraldi majades asuvad põhikool ja gümnaasium. Inimesi ajab toimivate traditsioonide lõhkumine vihaseks. Põhikool on nüüd lastest lõhki, tunde tehakse koridorideski. Gümnaasium jällegi tühi, sest noori tõmbab Järvamaa kutsehariduskeskus. “Poisid lähevad ju keskkoolis ludriks,” on mees veendunud.

Poolteist aastat on tegutsenud uus kultuurimaja, kus ametis nii Andris kui tema abikaasa Ave, põline Türi valla elanik.

Andekas mees

Kultuurimaja näitab Andris, nagu tutvustaks oma last. Multifunktsionaalne muusikakooliga kompleks avati 2010. aastal.

2005. aastal reisis Andris palju ja elas projektilähetuse korras Ameerikas Colorado osariigis kultuuritöötaja elu, kus talle tutvustati kõiki sealseid kultuuriobjekte. “Tulin tagasi teadmisega, et Eestis tuleb kultuurielu kardinaalselt muuta. Minust sai reformija,” tõdeb ta.

Vald pani Andrise pukki ja usaldas kultuurimaja rajama, hoides niiviisi kokku projektijuhi raha. Koos direktori ja majandusjuhatajaga valmistas Andris ette hoone kontseptsiooni, mida tuli tõestada vallavalitsuses, EASis, arhitektide ja hiljem ehitajate ees. “Meist keegi ei olnud ehitaja, aga tegime endale kõik pulkadeni selgeks,” meenutab Andris nelja väsitavat aastat, mille vältel 70 miljonit krooni maksma läinud kompleks valmis.

Andrise mõeldud on kogu maja tehniline pool ja sisustus – tema idee on salvestusstuudio, mis on üks Eesti parimaid ja mis toob kultuurimajale kenasti sisse. Muusikute kõnepruugis on kasutusel isegi väljend “Türi sound”.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles