Tanel Kangert otsib probleemile lahendust

Profirattur Tanel Kangert Foto: Erakogu

Taas valutama hakanud põlvedega hädas olev Vändrast pärit 21aastane profirattur Tanel Kangert usub, et mõne kuu pärast võib ta jälle täisjõuga treenida ja võistelda.

“Veel kaks nädalat tagasi oli kõik okei, aga siis hakkasid liigesed häda tegema ja pidin tempo maha võtma,” kõneles Prantsusmaa profiklubi Ag2r särgis sõitev Kangert telefonivestluses Pärnu Postimehele. “Sain sügisel Eestis opereeritud põlvedesse süste ja uskusin, et vähemalt kolmeks kuuks on mured murtud, aga tegelikult sain Prantsusmaal teha vaid ühe tugeva treeningpäeva.”

Mida kavatsete oma haigete liigestega ette võtta?

Arvan, et tulen nädala pärast Eestisse ja lasen oma ala spetsialistidel põlvehädale diagnoosi panna. Kui hädad kohale jõudsid, sattusin esimese hooga musta masendusse, kuid järele mõeldes leidsin, et kõik pole veel kadunud. Kindlasti ei lõpeta ma rattasõitu niipea. Mootor on mul suurepärane ja pisivead ei tohiks karjääri lõpetada.

Ütleksin nii, et probleem on üleval ja sellele otsitakse lahendust. Usun ja loodan, et ravi ei kesta rohkem kui mõni kuu.

Kuidas suhtub klubi juhtkond teie hädasse?

On ilmselge, et profiklubi ei hakka oma palgal hoidma jalgratturit, kes ei saa võistelda. Täna ma ei saa treenidagi, võistlemisest rääkimata.

Viimati sõitsin valu trotsides ja hambad ristis kümne kilomeetri kaugusele ja koju tagasi. Tuleb, mis tuleb, oma koha pärast klubis ei ole mõtet liialt muretseda. Olen seda meelt, et pärast tervenemist võin leida koha mõnes teises meeskonnas.

Kas olete tiimipealikutega rääkinud oma tulevikukavadest?

Seni põgusalt. Olen püüdnud neile selgitada, et lepingu lõppemine ei too mulle suurt pettumust, olen vaid tänulik, et nad ühele väikeriigi poisinolgile tõeliste rattaässade kõrval koha leidsid.

Kui palju on siis Eestis neid napilt 20aastasi noormehi, kellel avaneb võimalus uks pauguga lahti lüüa, nautida tiitleid, tuntust ja imetlust ning teenida korralikku palka tegevusega, mis üle kõige meeldib?

Mida kavatsete teha juhul, kui käiku läheb must stsenaarium ja peate tippspordiga ikkagi hüvasti jätma?

Võimalik, et pean spordist mõneks ajaks loobuma lootuses, et paari aasta pärast olen endiselt motiveeritud, tugevam, tervem, targem ja edukam kui kunagi varem. Ilmselgelt tähendab see nullist alustamist.

Võimalik, et astun ülikooli. Õppimine on mulle alati meeldinud. Gümnaasiumis õppides üritasin pidevalt tulevaseks eluks üht-teist tarvilikku talletada, mitte niisama end lõpuni lohistada.

Plaan B peab alati käepärast olema, aga nii lihtsalt ma kindlasti ei loobu. Kui vaja, olen valmis kas või kolm kuud järjest sööma kuivatatud ussikestest tehtud pulbrit ja veetma poole päevast reie nelipealihaseid venitades.