35 aasta eest avas Pärnu rannas uksed esimene eraettevõte Nõukogudemaal

Videosalong oli sedavõrd uudne ettevõtmine kogu Nõukogude Liidus, et seda tulid kajastama ajakirjanikud Moskvastki. Elmar Lepp (paremalt), abikaasa Virve Lepp, poeg Tanel Lepp, Moskva ajakirjanik Mark Grigorjev. Foto: Alexandre Graschenkov

35 aastat tagasi, 1986. aasta suvel avas Elmar Lepp partner Enn Kaljumäega Pärnus esimese erakohviku. See oli laste videosalong rannakompleksis, kus näidati multikaid, pakuti jäätist ja kohvi. Nüüdsed üle 40sed mäletavad, et tegu oli põneva, erakordse paigaga, kus esimest korda sai vaadata välismaa multikaid ja samal ajal lonksata jäätisekokteili.

Ametlikult tegi koht uksed lahti 21. juunil. “EKP Pärnu linnakomitee esimese sekretär Kersti Rei käis avamas,” mäletab Lepp, kuid täiendab, et kliente võeti vastu vaikselt juba enne.

Kui praegu on uue kohviku teke igapäevane asi, siis nõukogude oludes oli tegemist millegi harva esinevaga, seda enam, et see polnud riigiasutus. “Mingit äri ei võinud teha, see oli karistatav,” tõdeb Lepp. Ometi äri ikkagi aeti: kasvatati kurke, sigu ja müüdi toodangut. Lepa selgituse kohaselt oli kõrvaltegevusega seotud selline nüanss, et isegi kui teenisid rohkem kui ametlikul töökohal, pidi seaduslik töökoht samuti olemas olema. “Kui ei olnud (töökohta, toim), siis igasugused ametnikud asusid tegelema sinuga,” meenutab ta valitsenud olusid.