Piltuudis ⟩ Punases tornis avati linnarahvale üleelusuuruses lauamäng

Täna tutvustati Pärnu Punases tornis hansapäevade raames üleelusuuruses lauamängu “Veskimäng”, mida edaspidi saab torni lahtiolekuajal tasuta proovida.

Mõnusaks ajaveetmiseks oli Uus-Pärnu hansalinna elanikel kunagi mitu varianti. Arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud mängunupud annavad tunnistust, et tuntud olid lauamängudki, näiteks “Veskimäng”.

Nüüd avaneb torni külastajatel võimalus end sellise mängu üleeelusuuruses laual nuppe liigutades proovile panna. “Tahtsime tuua torni hoovi natuke rõõmsat sagimist. Mis oleks selleks parem kui üks keskaegne lauamäng?” avaldas Punase torni juhataja Katrin Suu. “Mängunupud on küllalt rasked, et nende liigutamine pakuks veidi füüsilist koormust.”

Kahele mõeldud strateegiline lauamäng pärineb veel varasemast ajast kui keskaeg: on teada, et seda mängiti juba Rooma impeeriumis, aga võimalik, et varemgi. Mäng on inglise keeles tuntud ka kui “Nine Men’s Morris”, “Mill”, “Mills”, “Merels”, “Merelles” ja “Merrills” ja “Ninepenny Marl”.

Lauamäng peidab endas saladustki: selle all asub nimelt liivakast, kus huvilistele korraldatakse ettetellimisel arheoloogiliste väljakaevamiste programmi. Osaleja saab kehastuda arheoloogiks ja otsida koos Pärnu muuseumi arheoloogiakogu hoidjaga liivakastist pinnasesse peitunud esemeid, saateks spetsialisti selgitused. Liivakasti tutvustati esimest korda 20. juunil Euroopa arheoloogiapäevadel.

​“Veskimängu” reeglid

Seda keskajal väga populaarset lauamängu mängitakse kahekesi.

Kirjeldus

Igal mängijal on üheksa nuppu, mis liiguvad laual 24 punkti vahel. Eesmärk on jätta vastasmängijale alla kolme nupu või tekitada olukord, kus vastane ei saa ühtegi reeglitekohast liigutust enam teha.

Mäng algab tühja lauaga. Mängijad asetavad kordamööda oma nuppe tühjadele kohtadele, kuni kõik nupud on laual. Kui kõik nupud on lauale asetatud, alustavad mängijad kordamööda käimist. Eesmärk on kokku saada “veski”: vertikaalsed või horisontaalsed kolme nupuga read. Kui mängija suudab moodustada lauale kolmest oma nupust vertikaalse või horisontaalse rea (st mitte diagonaalis), on tal õigus eemaldada laualt ning mängust üks vastasmängija nuppudest. Eelisjärjekorras tuleb laualt eemalda nupud, mis veel ei moodusta “veskit”. Nuppe, mis moodustavad “veski”, võib laualt eemaldada vaid siis, kui ühtegi vaba nuppu enam laual ei ole.

Nuppude liigutamine

Mängija võib oma nuppe liigutada mööda mängulaua jooni kõrval asuvatele tühjadele kohtadele. Nupud ei tohi liikuda üle üksteise. Mängija võib liigutada oma nupu “veskist” välja ja vastase nupu eemaldamiseks sinna tagasi. Kui mängijal ei ole vaba kohta, kuhu oma nuppu liigutada, või tal on alles ainult kaks nuppu (ehk ei ole enam võimalik moodustada “veskit”), on ta mängu kaotanud.

Ülehüppamine

Ühed reeglid ütlevad, et kui mängijal on lauale jäänud ainult kolm nuppu, võib ta oma nupu liigutada ükskõik millisele vabale kohale, mitte ainult külgnevatele (ka teistest nuppudest üle hüpates). Mõnes reeglistikus loetakse seda kindlaks reegliks, mõni viitab sellele kui “Veskimängu” variatsioonile, aga mõnes reeglistikus ei mainita sellist edasimängimise võimalust üldse.

Andmed: Pärnu muuseum