“Vaesed koerad,” mõtlen, kui jõuan hommikupoolikul Pärnu rahvusvahelisele koertenäitusele kunagisel sõjalennuväljal.
Kuna aga omanikud ja korraldajad kannavad hoolt selle eest, et loomad troopilise nädalavahetuse üle elaks – kes käib pidevalt veepaagi juures kaussi täitmas, kes niisutab kraani all rätikut, et lemmiku kasukat jahutada, kes on pugenud päikesevalgust peegeldava kattega telki, kus puhurid undavad –, tuleb kaasa tunda hoopis kahejalgsetele, kes nii luksuslikku teenindust ei saa.