E, 8.08.2022

ARVUSTUS ⟩ Inimese juurest jumala juurde ja tagasi

Ille Rohtlaan
Inimese juurest jumala juurde ja tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõigi tegelaste puhul on valitud varjamatu ja otsekohene, kohati robustnegi mängulaad, metsik ja valehäbita: tehakse sugu ja imetatakse, armutakse, tapeldakse, sünnitatakse ja surrakse. Pildil Ago Anderson, Triin Lepik, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets.
Kõigi tegelaste puhul on valitud varjamatu ja otsekohene, kohati robustnegi mängulaad, metsik ja valehäbita: tehakse sugu ja imetatakse, armutakse, tapeldakse, sünnitatakse ja surrakse. Pildil Ago Anderson, Triin Lepik, Nils Mattias Steinberg, Ott Raidmets. Foto: Priit Loog/Endla teater

Endla suvelavastust Pärnu Fortumi katlamajas tuli oodata terve aasta, enne kui esietenduseni jõuti: lugu on kaua küpsenud ja seda on lavastuse mastaapsuses ja vaatemängulisuses näha ja tunda. “Põrgupõhja uue Wanapagana” keskmes on usu ja uskmatuse ning õndsakssaamise küsimus – kuidas seda aga tänapäeval mõista, on ise- ja usuküsimus.

Pea iga stseen on lavastaja Kaili Viidasel detailideni tähendustatud, lugu kulgeb rütmistatult nagu regivärss ja võimsalt mängib kaasa katlamaja tööstuslik ruum kogu stsenograafiaga (kunstnik Arthur Arula): hämar ja madal musta laega ruum on selgelt kolmeks jagatud: Põrgupõhja talu tumedus vasakul, Antsu härrastemaja heledus paremal, keskel kõrgub jumala koda. Rõdu­rinnatis nende kohal on kui maa ja taeva piir, kuhu projitseerub Peetrus (Peeter Tammearu), seal tõusevad ja langevad ristid ning kiigub mütoloogiline Ilmalind (Karin Tammaru).

Märksõnad
Tagasi üles