GALERII ⟩ Pootsi veinimõisas sünnib teater vanaema-vanaisa mälestuseks

Pootsis kohaliku veinimõisa tiigi keskel juba nädalaid päikeselõõsas kõrbenud näitlejail on vähemalt üks eelis oma mujal Eestis suveteatrit tegevate kolleegide ees.

Kas hoogsa mõõgavõitluse tagajärjel või ka pausi ajal saavad nad kukutada end kolme ja poole meetri sügavusse vette. Mida põhjale lähemale, ­seda mõnusam ja jahedam, tänu tiiki karge põhjaveega varusta­vaile allikaile.

Veel viis-kuus aastat tagasi nosisid selle koha peal prügihunniku kõrval rohtu lehmad. Vene ajal tassiti vana mõisatiik täis nii ümberkaudsete katlamajade tuhka kui ka lautade sõnnikut. Nõudis palju aega ja vaeva, et see taas puhtaks saada. Kinnikasvanud ala lahti kaevates ilmusid taas välja allikadki. Vee puhtuse eest kannavad läbipaistvas veekogus nüüd täiendavalt hoolt rõõmsalt ringi sulberdavad Siberi kalad valgeamuurid, kelle lemmiktoit on sealsamas kaldal õitsev valge ristikhein. Tiigi keskel aga trotsib tormi ehtne piraadilaev, mille roolist kostab kaldale vali hüüe: “Laev silmapiiril!”

Pääru Oja näoga kapten jookseb trepist üles.