Siinkirjutaja ammune tutvus kahekordse olümpiamedalistiga lubab sinatada.
Kuidas pikk lennureis möödus, kas kõik on rõõmsad ja rõõsad?
Kõik tunnevad end hästi, kohaneme. Eelmisel ööl sain juba üle seitsme tunni magada. Pikk lennureis pole kergete killast, sellest taastumiseks tuleb aega varuda. Võistluspaadigagi on kõik kenasti: peale pikka merereisi jõudis see enne meid kohale, vahetame välja vaid mõne kuluva osa, muu hulgas kummist käepidemed.
Räägime ilmast. Kas Eestis kogetud kuumalaine on teinud kohanemise lihtsamaks?
Soojakraade on siingi 30 kanti, aga ülimalt raske on päikest taluda: see kütab liigagi valusalt. Kodus sellist ebameeldivat tunnet pole. Puhub pidev tuul – kanalil olles peaaegu alati küljelt –, mis paneb mõtlema roolimisele. Tuultele avatud alast räägib kõnekas fakt: kanali ääres on kolm võimast tuulikut, mis pidevalt huugavad. Siiski arvan, et ebavõrdseid olusid siin pole: kui puhub tuul, saavad seda kõik.
Mida võistluskanal endast kujutab?
Tundub, et varem sellel võisteldud pole ja rajatis võeti kasutusse ainult olümpiat silmas pidades. Ausalt öeldes ma ei oskagi kirjeldada, mida see endast kujutab, tegemist on ehk mereäärse suletud sopiga.
Rääkisid tuulest ja roolimisest, täpsusta palun!
Rool on minu käes, õigemini jalas. Kaspariga (eessõudja Kaspar Taimsoo, V. M.) kahasse tegutseme, sest kui rool päris põhja lükata, hakkab see paadi kiirust ja stabiilsust mõjutama. Sel põhjusel tuleb tõmbe tugevustki reguleerida.