Kui võõras palub arvutisse laadida need programmid, on peaaegu kindel, et teilt püütakse raha välja skeemitada

Copy
Telefonikelmuste ohvriks sattumise vältimiseks tuleb katkestada kõne, mitte jagada oma paroole ega laadida arvutisse tundmatut tarkvara.
Telefonikelmuste ohvriks sattumise vältimiseks tuleb katkestada kõne, mitte jagada oma paroole ega laadida arvutisse tundmatut tarkvara. Foto: Arvo Meeks

Kui võõras helistaja, kes esitleb end pangatöötaja või tulusa investeeringu pakkujana, palub arvutisse laadida AeroAdmini, AnyDeski või TeamVieweri programmi, on peaaegu kindel, et tegemist on kelmiga, kes üritab teilt raha välja petta.

Politsei sai eile teate, et nädala eest helistati 25aastasele mehele ühest pangast ning öeldi, et tema kontole on võetud laenu. Helistaja rääkis vene keeles ja veenis meest enda isikukoodi, panga kasutajatunnust ja pangakonto viimaseid numbreid andma.

Lisaks paluti mehel sisestada Smart ID rakenduses PIN1- ja PIN2-koodid, mida mees ka tegi. Seejärel tehti mehe pangakontolt omavoliliselt 860eurone ülekanne ühele välismaisele pangakontole. Kohe pärast tehingut võttis mees ühendust oma pangaga, kust kinnitati, et nemad ei ole mehele helistanud. Pank tegi kohe maksetagastuse päringu ning summa laekus mehe kontole tagasi.

Politseile laekus eile teinegi teade, mille järgi võeti kaks kuud tagasi ühendust 62aastase naisega ning julgustati teda investeerima. Vene keelt kõnelnud helistaja palus naisel alla laadida AnyDeski rakenduse, mille abil sai ta juurdepääsu naise arvutile ning tegi naise pangakontolt esimese makse investeeringuks. Seejärel loodi naisele ettekujutus, et tema raha kasvab kiiresti ning ärgitati teda uuteks investeeringuteks eri pankadest raha juurde laenama.

Naine taotles mitmest pangast laenu ning kogu laenusummat kasutati kohe uuteks investeeringuteks. Lõpuks soovis naine oma investeeritud raha välja võtta, ent seda talle ei võimaldatud.

Esialgsel hinnangul on tekitatud varaline kahju ligemale 28 800 eurot.

Mõlema juhtumi puhul alustati menetlust karistusseadustiku kelmust käsitleva paragrahvi järgi.

Telefonikelmuste ohvriks sattumise vältimiseks tuleb katkestada kõne, mitte jagada oma paroole ega laadida arvutisse tundmatut tarkvara. Kuidas käituda aga siis, kui oled juba kelmuse ohvriks langenud?

Tartu politseijaoskonna juhtivuurija Peeter Pärn märkis, et kelmid lasevad väljavalitud ohvril oma arvutisse laadida AeroAdmini, AnyDeski või TeamVieweri programmi, et saada kaugligipääs ohvri arvutile.

“Kui inimene saab aru, et seeläbi võeti tema kontolt raha ära, kustutavad nad esmajärjekorras alla laetud tarkvara. Paraku jääb just selle sammu tõttu politseil kätte saamata väga oluline info, mis aitaks kelme tuvastada,” märkis Pärn.

“Kui peaks juhtuma, et langed kelmuse ohvriks, siis ära kustuta alla laaditud tarkvara, vaid ühenda arvuti kiirelt netivõrgust välja. Internetiühenduseta ei ole võimalik kelmidel enam arvutile ligi pääseda ning samas säilitate uurimise jaoks väärtuslikku infot, kui alla laetud tarkvara säilitate. Kui mingil põhjusel te ei oska või ei saa netiühendust katkestada, lülitage arvuti lihtsalt välja, kuid taas kord – ärge kustutage alla laetud tarkvara. Nendest logidest saab politsei uurimise jaoks vajaminevat infot,” rääkis juhtivuurija.

Sel aastal on politsei saanud kuue kuuga 229 teadet üle Eesti, kus inimesele helistas end pangatöötajana esitlenud kelm ning pettis heauskselt inimeselt tema raha välja.

Poole aastaga on inimestele tekitatud üle 800 000 euro kahju. Üle poole rünnetest on pank ära hoidnud juba eos kahtlased tehingud blokeerides.

Tagasi üles