Kristjan Lossmann: Nõme poliitiline trikk

Rannasaaga tüliõun - kivipraht, mis muutis rannaidülli poliitika pärusmaale viis. Foto: Mailiis Ollino

Kõik me tahame käia rannas päevitamas, suplemas, rannavollet mängimas või niisama suve nautimas. Pärnu keskrand on selleks suisa ideaalne. Peale püsivalt hea supelranna on suve tänavu soosinud eriti ilusad ilmadki. Eelneva põhjal saigi Pärnu Postimehe lugeja mõni aeg tagasi lugeda suvist rannareportaaži. Artikkel kajastas rannamelu ning tegu ei olnud mõnd probleemkohta kajastava looga. Siiski leidis artikkel väljundi poliitreklaaminagi.

Et edasisi arusaamatusi ja poleemikat vältida, tuleb esmajoones välja tuua asjaolu, et igasugune ohtlik praht esindusrannas on kahtlemata halb vaatepildina, kuid veel enam inimeste ohutus- ja turvatundele. Kohutav on mõelda, et randa minnes võib rannaidüllist saada kiiresti rannakošmaar. Siinkohal tuleb nõustuda linnavolinik Jüri Lebedeviga, kes kurval kombel oma kätt esindusrannas vigastas ja asjakohase teema üles võttis. Saab olla üksnes õnnelik, et asi piirdus kõigest marrastuse, mitte tõsisema vigastusega.

Selle artikli eesmärk pole isiklikult kedagi rünnata, naeruvääristada ega maha teha, vaid tõstatada küsimus: on see avaliku elu tegelase jaoks sobiv tegu?