Andrei Korobeinik: Presidendivalimiste formaat vajab remonti

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja Pärnu linnavolikogu ­esimees Andrei Korobeinik leiab, et presidendi valimise kord vajab muutust. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eelmised presidendi­valimised olid suur­tele erakondadele valus õppetund. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üks teise järel rivist. Lõppmängu mäle­tame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.

Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Steven tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese ­taliolümpia kuldmedali, kuna kõik ­tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist.

Tegusõna “​to bradbury” tähendab nüüd Austraalias “ootamatut edu saavutama” – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus kogu riigile: eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jäävad meie poliitilist eliiti kummi­tama kauaks.