Kristina Kukk: Kas sellises demokraatlikus vabariigis me soovimegi elada? (1)

Lääneranna valla elanik ­Kristina Kukk kirjutab, kuidas vallavõim reeglitele vilistas, talle näkku sülitas ja kuidas see ühelegi ametkonnale korda ei läinud.
Lääneranna valla elanik ­Kristina Kukk kirjutab, kuidas vallavõim reeglitele vilistas, talle näkku sülitas ja kuidas see ühelegi ametkonnale korda ei läinud. Foto: Erakogu

Seekordseks ajendiks haarata kätte digitaalne kirja­vahend olid kaks kohtuotsust, mis käsitlesid kevadel Lääneranna vallavolikogus toimunud sünd­musi. Üks otsustest puudutas endist vallavanemat, teine aga mind isiklikult.

Paljud ilmselt ei tea, kuid käesoleva aasta kevadel võtsin ­ette julge sammu ja selmet seista oma õiguste eest kogetust blogis kirjutades, läksin neid nõudma kohtu kaudu. Nüüd kõigest lähemalt.

11. märtsil toimus Lihula kultuurimajas Lääneranna vallavolikogu istung, mis kuulutati voli­kogu töökorra reegleid rikkudes kinniseks ja kõik kohale tulnud mittevolinikest kuulajad, keda oli koos minuga täpselt kolm, saadeti välja. Ajakirjanikke, kes tulid samuti istungit jälgima, ei lubatud aga isegi hoonesse, kinnitades veel enne hääletuse toimumist, et istung kuulutatakse niikuinii kinniseks.

Tagasi üles