Täna õhtul toimub Pärnu loovussalongis (bussijaama teine korrus) filmiõhtu, kus näidatakse Bruce Liptoni filmi ”Loodus, kasvatus ja armastuse jõud. Teadliku vanemaksolemise bioloogia” (“Nature, Nurture and the Power of Love. The Biology of Concious parenting”, USA, 2002), mis kõneleb lapse iseloomu ja võimete kujundamisest.
Filmiõhtu esitleb Bruce Liptonit
7. veebruar 2012, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadus on seni kinnitanud, et inimese loomuomadused on programmeeritud tema geenidesse. Ometi tõestavad hiljutised avastused rakubioloogias, et vanemate hoiakud ja uskumused avaldavad järeltulijate geneetilisele programmile sügavat mõju.
Sünni- ja sünnieelse arengu uurimise üks pioneere Bruce H. Lipton vaatleb vanemate „programmeeringu“ olulisust meie tervise, käitumise, mõtteviisi ja suhete kujunemisel. Uuel teadusel põhinev loeng näitab mehhanismi, kuidas vanemate emotsioonid ja tõekspidamised mõjutavad laste geneetilise koodi väljavalimist ning isegi selle ümberkirjutamist.
Vanemate programmeerimine käivitub juba sugurakkude formeerumises. Nende mõju järeltulija elu kujundamisele laieneb emaka veekeskkonda, kus lapse aju saab oma esimesed keskkonnakogemused. Järgnevalt võivad lapse võimed ja loomujooned saada tugevdavaid või hävitavaid mõjutusi sünnikogemuse, hoolitsuse ja vanemlike oskuste olemasolu või puudumise kaudu.
Väga varastel kogemustel on pikaajaline mõju, sest need määravad potentsiaali, mida elu kulgedes väljendame. Film aitab vanematel mõista, kuidas oma laste võimete avaldumisele kaasa aidata ning laste ja endagi elukvaliteeti tõsta.
Film on kõigile, kel on lapsed või kes soovivad lapsi.
Bruce Lipton on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes ühendab teaduse ja vaimu. Ta alustas oma teaduskarjääri rakubioloogina. Liptoni teadustöö muskulaardüstroofiast ja uuringud keskendusid molekulaarsetele mehhanismidele, mis kontrollivad raku käitumist.
Liptoni ja tema kolleegi Ed Schultzi välja töötatud koesiirdamise tehnika on kasutamist leidnud uudses inimgeneetikas. 1982. aastal asus Lipton uurima kvantfüüsika printsiipe ja seda, kuidas neid siduda arusaamadega raku infot edasi andavatest süsteemidest. See sai pöördepunktiks rakumembraani uuringutes.
Liptoni uudne teaduslik lähenemine muutis ta isiklikku elugi. Tema süvenenud arusaam rakubioloogiast tõi välja mehhanismid, mille kaudu meel kontrollib keha funktsioone, sisaldades endas surematut vaimu. Rakendades neid teadmisi oma elus, avastas Lipton, et ta füüsiline heaolu kasvas ja elukvaliteet paranes.
Liptonit loetakse üheks uue bioloogia juhtisikutest. Oma tööd on ta kogunud teosesse “The Biology of Belief” (“Uskumused ja bioloogia”), mis on ilmunud eesti keeleski.
Filmiõhtust osavõtt on tasuline.