Trennilugu ⟩ Käimiskeppi tuleb hoida kui linnupoega

Instruktor Vaike Pärnoja ja suvereporter Marie Põdra tegid läinud nädalal koos läbi korra­liku kepikõnnitrenni. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu Kalevi sõudebaasi kõrval asuvas Anne­mõisa pargis ­ootab mind rõõmsameelne Vaike Pärnoja. Ta võtab autost välja kaks paari käimiskeppe, ühed uhkemad kui teised. Temal endal on vanemat sorti käimiskepid. “Esimesed spetsiaalsed käimiskepid valmisid 1998. aastal, minul ­ongi esimest tüüpi käimiskepid, ainult sidemed vahetasin ära.” Mulle annab ta kätte reguleeritava pikkusega kepid. “See on ILUUMi firma, neil on väga head käimiskepid. Need on mõistlik siis hankida, kui peres on mitu, kes kepikõnni vastu huvi tunnevad.”

Enne kui me üldse trenni­tegemist alustame, vaatab Pärn­oja üle mu riietuse – õnneks valisin ma suhteliselt sportlikud rõivad. Tema sõnutsi sobib kepikõnni tegemiseks peaaegu igasugune riietus, kõige olulisemad on sportlikud jalanõud, mis ei pea olema spetsiaalsed sporditossud, lihtsalt ketsid sobivad samuti suurepäraselt.