Silvia Paluoja: Küsivad silmad maski kohal

Kõiksugu rahvarohked üritused aitavad kaasa viiruse levikule. Foto: Mailiis Ollino

Põrnitseme ühissõidukites jälle üksteist maski varjust, silmis ­küsimus, kui kaua see kestab. Kohustusliku suukleepsu vabastust oli vaid paar kuud, 2. juunist 2. augustini. Valitsuse korraldust tuleb täita, olgu bussis kaks või 20 reisijat. Vaba vestlust mis tahes materjalist maski tagant eriti ei arenda ja meedia vahendusel levivas arvamuste paljususes kaob orientatsioon.

Selles olukorras tunneb lihtrahvas vajadust sellise selge ja asjatundliku sõnaga inimese järele nagu doktor Arkadi Popov. Tema asemel tuuakse ekraanile kantseleikeelsed ametnikud ja riigi hädaolukorra meditsiinijuhist Urmas Sulest pole saanud rahvameest.

Mul ei ole kellegi ees vaja varjata, et sain Pärnu haiglas kaks doosi Pfizeri vaktsiini ega tundnud ennast kummagi süsti järel grammigi halvemini. Tuttavate ringis on teada, kes ja millise kaitsepooke on saanud, ning alles see oli, kui teleuudistes näidati vaktsineeritavaid lausa suures plaanis. Selles mõttes on kummaline, et Eesti Vabariigi 17. kultuuriminister Anneli Ott pole suutnud öelda, kas ta on või ei ole COVIDi vastu vaktsineeritud, nagu see oleks sõjasaladus.