Jana Trink: Huvihariduselt kokku hoides lõikame valusalt sõrme

Jana Trink, Elmar Trink Foto: Mailiis Ollino

Pärnu kesklinnas avaneb värav lillelisse aeda, aga enne, kui pererahvale tere ütlen, peatub pilk puidust postkastil, mida kaunistab tihastega maaling. Aiapidaja abilistena ­askeldavad kollaka kõhuga sulelised vilkalt ringi, hüüdes “ti-ti-ta” ja piiludes õuesolijaid.

Istume maja perenaise Jana Tringiga palavust leevendavas katusealuses, kus toolidele laotuvad tema ema heegeldatud valged katted ja kuhu majaperemees Elmar Trink toob abikaasa kujundatud kruusid aromaatse kohviga.

Septembris saab 40 aastat päevast, mil maapoiss Elmar ja linnatüdruk Jana pidasid Sangaste lossis pulmapidu. Jah-sõna ütlesid nad teineteisele Tallinna riikliku konservatooriumi tudengitena. Lähem tutvus algas õpingute ajal õhtust, mil lavakas ­Elmar otsis ühiselamus konsi tüdrukut, kes talle ja kursusekaas­lasele une eel muinasjuttu loeks. Jana ei löönud sellise soovi peale risti ette, läks ja luges. Tagantjärele tunnistab Elmar, et nii armas tüdruk hakkas talle kohe meeldima.

Saatus suunas Tringi pere Pärnusse 1982. aastal, sest Endla teater pakkus Elmarile tööd ja perele korterit. Nende kannakinnitus suvepealinnas on tugev ning nimed kultuuri- ja haridusinimeste hulgas, aga laiemaltki teada ja tuntud.

Suve hakul tähistas Jana Tringi erakool 30. aastapäeva, nii et lasemegi Elmari aianurgast mädarõika juurikat kaevama ning kurke sisse tegema ja haarame Janaga jutuotsast.