Taimo Aasma: Miks parandada rannaniidu seisundit just karjatamise abil?

Veised Vana-Pärnu rannaniidul. Foto: Urmas Luik

Vana-Pärnus säilinud ranna­niidud kuuluvad nii Pärnu rannaniidu looduskaitseala hulka kui Natura 2000 loodusalade võrgustikku (rannaniidu loodusala). Meile on see oluline ala, mille loodusväärtusi tuleb hoida. Selgitan, miks kõnealuse ala kaitse-eesmärgi täitmiseks – rannaniidu seisundi parandamiseks kasutatakse praegu just karjatamist.

Teadaolevalt on Vana-Pärnus ajalooliselt rannas loomi karja­tatud. 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi alguse kohta on olemas Gustav Vilbaste rannaala taimestikukirjeldused, mis viitavad küllaltki intensiivsele karjatamisele. On teada, et rannaniidu ala kasutati karja- ja heinamaana 1960.–1970. aastatelgi. Samal ajal aga vähenes nii linna laienemise kui administratiivkeeldude tõttu hooldatav ala pidevalt ja nihkus kesklinnast Raeküla suunas.

Rannaniidul karjatamise lõpetas Pärnu linnavalitsus 1980. aastate keskpaigas ja sealt alates ­kahanes hooldatava ala pind. Selle tulemusel hakkasid 1970.–1980. aastatel lõugaste kaldad ja madalaveelised osad üha enam kinni kasvama ja roostuma. Samal perioodil juhiti paljud kanalisatsioonikraavid ja torud otse rannikulõugastesse.