Kristjan Lossmann: Pensionäride linn – välditav või paratamatu?

Pärnu hingab üksnes suvel, sügisel aheldatakse linn jälle kunstliku hingamise alla, lastakse kunstkooma ja jäädakse suve ootama, mil elu jälle sisse pumbatud saab. Foto: Toomas Huik

Lihtne loogika ütleb, et sinna, kus juba on, tuleb juurde. Eestis on elu ja melu peamiselt Tallinnas või Tartus. Suuremad sündmused, sealhulgas kontserdid ja muu selline toimub mujal kui Pärnus. Sama kehtib mujal valdkondades. Kui tahta paremat, tuleb sõita Tallinna või Tartusse.

Selline olukord paneb ühtaaegu nii ohkama kui mõtlema sellele, mis saab tulevikus. Kas üldse on lootust muuta Pärnu kultuuriliselt atraktiivseks? Siis on lootust, et ehk leiavad tee siia eri valdkondade esindajad ja Pärnu ei muutu pensionäride linnaks, mis parimal juhul ärkab ellu vaid suviti. Lahendused, kuidas seda tendentsi vältida, on täiesti olemas.