Monoteatris mängitava Jan Uuspõllu monolavastuse “Isa” viimane etendus antakse tänavu 15. märtsil Pärnu teatris Endla, pärast seda astub näitleja lavale triloogia kolmanda osaga “Vanaisa”.
Jan Uuspõld saab kevadel vanaisaks
Monoteatri näitleja Jan Uuspõld astus 2009. aastal publiku ette Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri ühemeheetendusega “Ürgmees”, mis tõi välja igas mehes peituva tundelise ja hooliva ürgmehe. “Ürgmehe” näol oli tegu humoorika ja teravmeelse lavastusega, mis rääkis meeste ja naiste suhetest, võrdles naisi ja mehi ning tõi esile juba ürgajal väljakujunenud instinktid.
Sellele järgnes aasta hiljem Islandi näitekirjaniku, lavastaja, näitleja ja produtsendi Bjarni Haukur Thorssoni monotükk “Isa”.
Näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ning eesmärkide üle. Seitse aastat koos elanud paar on saabumas koju suurepäraselt puhkusereisilt armunute linnast Pariisist. Lennukis satuvad nad kõrvuti istuma perega, kus kasvavad kaks last: mõnekuune poiss ja paariaastane tüdruk. “Isa” peategelase silme läbi toimub seal peres paras õudus: karjuvad lapsed, titetoitu ja jooke täis kallatud riietega lapsevanemad, kelle kurnatust on keeruline mõõtagi.
Monoteatri juhi Karl Kermese sõnade kohaselt on “Isa” mängitud kahe aasta jooksul 146 korda ja lavastust on vaadatud vähemalt 60 000 korda.
“Otsustasime, et on aeg edasi liikuda ja võtta ette järgmine etapp mehe elus,” selgitas Kermes. “Monoteater saab märtsis kolmeaastaseks ja kolmanda sünnipäeva puhul on ilus “Isaga” hüvasti jätta ja alustada uue lavastusega, mida publik näib ootavat.”
Kermese jutu järgi liigutakse lavastuses “Vanaisa” ajas 25-30 aastat edasi ja uuritakse, kuidas võiks üks mees elule vaadata siis, kui lapsed on juba suured ja muresid elus aina vähem.
“Et alustasime Monoteatri tegemist legendaarse “Ürgmehega” ja jätkasime ülimenuka “Isaga”, on kujunemas omamoodi triloogia, meie oma “Mehe lugu”, seletas Kermes. “Uue lavastuse detailse infoga loodame avalikkuse ette tulla märtsi alguses. Sedamoodi, kuidas on selle kolme aastaga Monoteatri laval olev mees saanud täiskasvanumaks, on teatri tegijad ise võtnud tuure vähe maha ja otsivad töös peale meeletu tempo rahulikkust ja naudingut, mida sel tööl pakkuda on.”