Reiu-Raeküla populaarses spordimetsas torkavad viimase aja uudistena sillaprao avastamise ja likvideerimise kõrval silma ning leiavad suusatajalt kasutamist kaks otsekui nõiaväel valgustatud rajale ilmunud mäeküngast.
Küngastele järgnevad viidad, valgustus ja muu
8. veebruar 2012, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ehitajate tee renoveerimisel jäi üle mulla-liiva segu, mille tee-ehitaja pidanuks nagunii kusagile ära vedama,” rääkis Reiu-Raeküla spordikeskuse arengul silma peal hoidev Vahur Mäe. “Pärnu linna ja Paikuse valla tellimusel veeti see pinnas spordirajale. Ligi 40 autokoorma vedamine ja küngasteks planeerimine läks maksma 1200 eurot. Mis puudutab ohtlikku pragu, siis on selle omal kulul kinni panija SA.MET spordisõbralik firma, mis renoveeris ka vana raudteesilla.”
Vahur Mäe rääkis, et praegu käib Reiu-Raeküla spordikeskuse uute arengute nimel tõsine töö. Hiljuti kohtuti sel teemal Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhi Jaak Teppaniga.
“Jutuks oli, et viidastame suveks ühiste jõududega kolme, viie ja kümne kilomeetri jooksu- ning suusarajad,” rääkis Mäe. “Nii Raeküla kui Reiu alguspunktidesse, lisaks viie kilomeetri raja tagasipöördele tulevad infotahvlid, radade kilomeetritähised tehakse üle-eestilises kujunduses.”
Esialgse kokkuleppe järgi valmistab viidastiku SA Eesti Terviserajad, paigaldamine jääb Pärnu kohalike arendajate mureks. SA Eesti Terviserajad osanikud on Eesti Energia, Swedbank ja Merko Ehitus, nemad ka maksavad viidastiku ning infotahvlite tegemise.
Reiu-Raeküla spordimetsa külastab loenduse andmeil iga päev keskmiselt 300-500 inimest, selle numbriga ollakse Eesti enamkasutatavamate terviseradade seas. Populaarsus sunnib ka järgmisi, sealjuures mitte tagasihoidlikke plaane tegema.
“Kõigepealt on vaja rada keskkonda muidugi võimalikult säästes natuke siluda, planeerida ja täita, et see vähem treppis oleks,” rääkis Vahur Mäe. “Järgmine etapp oleks viie kilomeetri raja valgustamine. Edasi tuleb teha ronimisseinad, venituspingid ja muu säärane. Ning ajaga kaasas käies peame mõtlema kunstlumevõimekuse tekitamisele. See tähendaks nii hüdrantide süsteemi, lumekahurit kui väiksemat rajatraktorit.”
Mõistagi on kõige selle ilusa plaanitava juures esimene küsimus raha.
“Laias laastus tähendaks see 1,3 miljonit eurot, mille eest saaks viie kilomeetri raja valgeks, parkla laiemaks, Raeküla poole WC-maja, kolme kilomeetri valgustatud rajale kunstlumevõimalust ja lähipiirkonna ühiskasutuseks sobivat rajatraktorit,” selgitas Vahur Mäe.
Võimalike rahastajate otsimisega oma võrgustikku kuuluvale spordikeskusele tegeleb SA Eesti Terviserajad, ühiselt tegutsevad Pärnu linn ja Paikuse vald, raha pole küll pannud, aga koostöölepingu on allkirjastanud ka Tahkuranna vald. Pingsalt oodatakse, kas ja millal taastub Eesti riigi tervisespordikeskuste rahastamise meede. Kaks nelja-aastast ringi on seda olnud, esimesena sai kaks miljonit krooni Jõulumäe ja teisena loodetud Pärnu linna asemel Vändra.
“Soovime 80-90 protsenti Reiu-Raeküla keskuse arendamise rahast tuua Pärnumaale väljast,” kinnitas Mäe. “Kui see tervisespordikeskuste meede taastub, on Reiu-Raeküla seekord Pärnumaa esimene valik ja saame raja valgustamisega pihta hakata. Teha tuleb see säästlike LED-valgustitega, et hilisemaid halduskulusid madalal hoida. Loodame ka eurorahale, et meie ideaalselt rahvale kättesaadav liikumisrada mõne aasta pärast parimas kasutuskorras oleks.”