Tarmo Trei: Senise tempoga valmivad neljarealised põhimaanteed 106 aasta pärast

Tallinn-Tartu maantee Kose-Ardu neljarealine teelõik valmis sel suvel. Foto: Eero Vabamägi

Eesti riik on pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127, nii selgub Eesti taristuehituse liidu analüüsist.

Praegu on valmis 176 kilomeetrit pealinnast Tartu, Narva ja Pärnu viivat neljarealist maanteed, millest taasiseseisvumise järel on rajatud 97 kilomeetrit. Sisuliselt pool valmis neljarealistest on tehtud nõukogude ajal, aga põhimaanteedest on puudu veel 340 kilomeetrit. See ei ole muidugi suurem asi edulugu, kahjuks.

Tee-ehituse olukord läks veidi lootusrikkamaks aastatel 2017–2020, mil 2+2-lõike rajati 35,9 kilomeetrit ehk üheksa kilomeetrit aastas. Sellise rütmiga jätkates valmivad puuduolevad 340 kilomeetrit 37,9 aastaga ehk 2059. aastaks.

Kui arvestada, et viimase nelja aastaga tehti ka 2+1-lõike, siis isegi selles tempos ­kulub Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva maantee neljarealiseks ehitamiseks üle 20 aasta. Samal ajal on riik taas kärpekursil, millega nii põhimaanteede laiendamine kui kohalike teede ajakohastamine lükkub määramatusse tulevikku.