Eesti suurima puisniidu 20 aastat kestnud taastamine jõuab lõpusirgele

RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi osutab võsale, millesarnane enne tänavu puhastatud niidul laius. Taastatud niit jääb Animägist vasakule. Foto: Urmas Luik

Eesti ja kogu ­Euroopa üht suuremat, Lääne­ranna vallas asuvat Nedrema puisniitu on tasapisi taastatud üle 20 aasta. Tuleval aastal peaks alal tehtama viimased suuremad tööd.

Heinamaad, kus lagedal maal sekka kasvab siin-seal puid-põõsaid, nimetatakse puisniiduks. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt on puisniidud parkidega sarnased. Küll on need vanemad inimeste rajatud looduslikest kooslustest. Puisniit on metsavööndis üks vanemaid inimese ja looduse vastasmõju tulemusel tekkinud ökosüsteeme. Eestiski üle 1000 aasta tagasi välja kujunenud puis­niidud tekkisid näiteks puidu tarbimise ja karjakasvatuse leviku tagajärjena. Et puisniitude püsimine vajab inimese sekkumist, nimetatakse neid poollooduslikeks, ka pärandkooslusteks.

Päris mitu Euroopa mõistes üsna unikaalset puisniitu asub Pärnumaalgi. Näiteks Virtsu lähedale jääv Laelatu puisniit kuulub maailma liigirikkamate looduskoosluste hulka. Üsna Pärnu külje all asuvat ligemale 100hektarist Nedrema puisniitu loetakse aga Euroopa suurimate sekka. Muidugi pole kvantiteet ainus näitaja, kuid ekspertide hinnangulgi on tegu Eesti esinduslikema puisniiduga, mille eriline väärtus seisneb hästi säilinud puurindes. Kahe raba vahel paiknemise ­tõttu on Nedrema samuti üsna niiske, reljeefgi mitmekesisem kui enamikul riigi puisniitudel.