Osa Pärnumaa omavalitsusi on kriisideks kõigiti valmis, teised jälle mitte

Pärnu ajaloos oli suuremaid kriise 2005. aasta jaanuaris, kui merevesi ujutas üle linnatänavad. Foto: Ants Liigus

Rahandusministeeriumil valmis kohalike omavalitsuste (KOV) kriisivalmisoleku analüüs, Pärnumaa omavalitsuste seas leidub nii priimusi kui kehvaks hinnatuid.

Riik seadis omavalitsustele ülesande valmistuda kriisideks 2017. aastal hädaolukorra seadusega. Mullu tegi rahandusministeerium uuringu, hindamaks valmisolekut, ja avaldas need hinnangud möödunud nädalal.

Ministeerium hindas omavalitsuste kriisiks valmisolekut viie kriteeriumi alusel: seadusest tulenevate kriisireguleerimise nõuete täitmine, kriisijuhtimise võimekus, abi tagamine kriisi ajal, riskikommunikatsiooni korraldamine ning kriisi lahendamise ja olukorra taastamise võimekus.

Eeskujulikuks hinnati seitse omavalitsust: Lääne-Harju vald, Harku vald, Tallinn, Anija vald, Rakvere vald, Jõgeva vald ja Tartu linn. Edasijõudnuks tunnistati 54 omavalitsust, baastaseme saavutas 11 ja alla baastaseme jäi seitse. Ministeerium andis hinnanguid skaalal nullist üheksani ja KOVide kriisiks valmisoleku üldine tase riigis on kuus.

Pärnumaa seitsmest omavalitsusest said kaks üldhindeks kuus, kolm hinnati nelja ja kaks kahega. Kuid võrreldes eelmiste aastatega on hinnet parandanud kõik.