Laupäeval tähistatakse Audrus Eesti mootorispordi 100. aastapäeva. Muu hulgas võib uudistada vanade mootorrataste näitust ja kaasa elada ühisstardile ringrajal.
Eesti mootorispordi 100 aastat Audrus
1921. aastal 28. augustil toimus iseseisvas Eestis esimene võidusõit autodele ja mootorratastele marsruudil Tallinn–Rapla–Tallinn. Osales kaheksa autot ja kaks mootorratast. Täna, täpselt 100 aastat hiljem tähistatakse väärikat tähtpäeva Audrus Porsche ringrajal.
Korraldaja, endisaegsete mootorrataste taastaja Heino Korbi sõnutsi on ringrajarataste näitusele kohale lubatud tuua vähemalt kümmekond tsiklit, nende hulgas alles hiljaaegu tööle saadud M-52S. Põneva ajalooga masinaid on teisigi.
Samuti antakse samas eri ajastute ringrajaratastele ühisstart. Korbi teatel on kokku lepitud, et sõidetakse ka vihmaga. Küll võib saju korral juhtuda, et plaanitud kuni seitsme ringi asemel teevad rajale minejad siis kolm. Sellega pole vaatemäng aga lõppenud, sest ise Eesti vanimal ringrajamootorrattal IŽ-350 startiv Korb proovib juubeli auks läbida järjest 100 kilomeetrit.
Kuigi võistlusmaa ei ole pikk – “Pirita ringrajal oli normaalne distants 200 kilomeetrit” –, on üsna tõenäoline, et eesmärk ehk 32 ringi saab umbes poolteise tunniga täidetud. “Aga tehnikasport on tehnikasport …” märkis korraldaja.
Kohal on omaaegsed tuntud motosportlased, näiteks Peeter Koval, Mati Reinup ja Indrek Till. Samuti võtavad osa Eesti motospordi föderatsiooni esindajad, kes juubeli puhul annavad üle tänukirjad.
Enne üritust käib Korb läbi Elmar Saugale pühendatud mälestusmärgi juurest, kuhu asetab pärja. Sauga oli nimelt esimene Eesti auto-motovõistluste käigus elu jätnu. Ta hukkus 18. juulil 1937 Eesti moto-klubi Pärnu osakonna korraldatud üleriigilisel auto-mootorrattavõistlusel Audru mõisast mõne kilomeetri kaugusel.
Prii sissepääsuga sündmust on oodatud kaema linnarahvaski. Korbi sõnutsi jagub vaatamist alates kella 11st umbes kaheks tunniks. Küll tuleb paberil või nutiseadmest ette näidata tõend kas vaktsineerituse või koroona läbipõdemise kohta.