VIDEO JA PILDID Porsche ringrajal tähistati Eesti mootorispordi 100. aastapäeva

Meelis Kalme
, reporter
Copy

Audrus, äsja Porsche ringrajaks ristitud võistlusrajal tähistati täna väikselt, kuid väärikalt Eesti mootorispordi 100. aastapäeva.

Iseseisvunud Eesti esimene võidusõit autodele ja mootorratastele toimus 1921. aasta 28. augustil marsruudil Tallinn–Rapla–Tallinn. Osales kaheksa autot ja kaks mootorratast. Täna, täpselt 100 aastat hiljem tähistati soliidse numbri täitumist Pärnu külje all Porsche ringrajal.

Huvilistele avatud sündmusele oli kogunenud mõnikümmend motoentusiasti, kunagist ringrajaässa ja lihtsalt uudistajat. Ritta oli seatud üle kümmekonna eri aegade ringrajatsiklit – nii korviga kui ilma –, millest mitu natuke pärast kella 11 ühisstardis rajale läks ja hiljem mõne tänapäevase rattaga külg külje kõrval ringe mõõtis.

Korraldaja, endisaegsete mootorrataste taastaja Heino Korb oli kohal kolme enda ehitatud endisaegse ringrajatsikli koopiaga ja läks rajale 1948. aastast pärineval ehk Eesti vanimal võistleval IŽ-350 ringrajamootorrattal. Esiti pidas ta plaani läbida juubeli puhul täpselt 100 kilomeetrit ehk 32 ringi umbes poolteise tunniga. Eakas sõiduk pidaski vastu hästi: küll oli vaja teha paar boksipeatust, kuid umbes tunni ja 25 minutiga õnnestus läbida 34 ringi ja 107 kilomeetrit. Pika sõidu ajal käisid Korbil seltsiks kaassõitjad klassikaliste ratastega. Aga mitte ainult, osalesid ka nooremad sõitjad kaasaegsete külgkorvidega, olles valmis peale võtma kunagisi korvimehigi, et need uuema aja masinaid proovida saaksid.

Juubeliürituse korraldaja Heino Korb võttis Jüri Raudsiku postrile ringrajaässa enda ja teistegi kohalolnute allkirjad. Hiljem rändab poster Eesti mootorispordi muuseumi.
Juubeliürituse korraldaja Heino Korb võttis Jüri Raudsiku postrile ringrajaässa enda ja teistegi kohalolnute allkirjad. Hiljem rändab poster Eesti mootorispordi muuseumi. Foto: Jüri Looring

100. aastapäeva tähistamisest võtsid osa Eesti mootorattaspordi föderatsiooni esindajadki, kes juubeli puhul andsid üle tänukirjad.

Veel enne üritust käis Korb koos kaaslastega läbi Elmar Saugale pühendatud mälestusmärgi juurest, kuhu asetas pärja. Sauga oli nimelt esimene Eesti auto-motovõistluste käigus elu jätnu. Ta hukkus 18. juulil 1937 Eesti moto-klubi Pärnu osakonna korraldatud üleriigilisel auto-mootorrattavõistlusel Audru mõisast mõne kilomeetri kaugusel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles