N, 8.12.2022

Kohus kohustas keskkonnaametit kaitsealale levinud rabapõlengut uurima

BNS
Kohus kohustas keskkonnaametit kaitsealale levinud rabapõlengut uurima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Põlengut kustutanud päästeamet oli põlengu algse tekkepõhjuse fikseerinud.
Põlengut kustutanud päästeamet oli põlengu algse tekkepõhjuse fikseerinud. Foto: Mailiis Ollino

Kuigi keskkonnaamet hoidis süsteemselt kõrvale turbatööstusest looduskaitsealale levinud rabapõlengu uurimisest, tuleb ametil Pärnu maakohtu otsusega süüteomenetlus algatada.

Keskkonnaõiguse keskus kirjutab enda kodulehel, et mullu suvel sai Pärnumaal turbakaevandusest alguse põleng, mis levis rabas üle 70 hektaril laiuvale Lavassaare linnu- ja loodusalale. Nimetatud piirkond kuulub seejuures üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaamet jättis aga süüteomenetluse alustamata põhjendusel, et põlengu põhjustaja pole teada. Samal ajal oli põlengut kustutanud päästeamet põlengu algse tekkepõhjuse fikseerinud.

Eestimaa Looduse fond (ELF) palus mitu korda algatada keskkonnaametil süüteomenetlus, et põlengu asjaolud välja selgitada. Keskkonnaamet aga eiras nii teateid kui kaebusi, põhjendades seda muu hulgas asjaoluga, et põleng algas turbaraba kaevandamisalalt ega levinud Natura alale inimtegevuse, vaid tuule tõttu. ELF vaidlustas keskkonnaameti määruse maakohtus, väites, et kaitsealale levimise põhjus ei ole kaalutlus jätta menetlus alustamata.

Samuti selgitas ELF, et väärteomenetluse alustamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et põlengu põhjustajat pole veel täie kindlusega tuvastatud, sest just asjaolude väljaselgitamine ongi igasuguse süüteomenetluse ülesanne.

Pärnu maakohus tühistas 13. augustil keskkonnaameti kaebuse lahendamise määruse ja kohustas ametit alustama väärteomenetlust, selgitamaks välja rabapõlengu asjaolusid. Kohtulahend on lõplik ja jõustunud.

Lahend tõi selgust olukorda, kus keskkonnaamet püüdis suunata maastikupõlengute menetlemisel vastutust päästeametile, samal ajal kui päästeameti sõnutsi on asutuste kokkuleppe järgi see kohustus keskkonnaametil. Päästeametiga samale järeldusele jõudis kohuski. Peale selle selgitas kohus, et turbaala on keskkonnavastaste süütegude tähenduses loodus sel ajal, mil sealt loa alusel turvast kaevandatakse. Kohtulahend annab signaali, et keskkonnaamet ei tohi ulatuslikke kahjusündmusi uurimata jätta.

Mullu suvel sai Pärnumaal turbakaevandusest alguse põleng, mis levis rabas üle 70 hektaril laiuvale Lavassaare linnu- ja loodusalale.
Mullu suvel sai Pärnumaal turbakaevandusest alguse põleng, mis levis rabas üle 70 hektaril laiuvale Lavassaare linnu- ja loodusalale. Foto: Mailiis Ollino

Keskkonnaõiguse keskuse hinnangul tuleb kohtulahendit tähenduslikuks pidada seepärastki, et kliimamuutuse tõttu muutub kliimamõju hindamine turbakaevandamislubade andmisel üha asjakohasemaks.

Lõppeval suvelgi on puhkenud hulk rabapõlenguid. Juuli lõpu seisuga ei ole keskkonnaamet ehk kunagine keskkonnainspektsioon viimasel viiel aastal alustanud turbatootmisaladelt alguse saanud põlengute uurimiseks ühtegi menetlust. Kui turbakaevandamiseks märgalasid kuivendada, muutuvad need eriti kuiva ja kuuma ilmaga äärmiselt tuleohtlikuks.

Päästeamet peab igal suvel kustutama ulatuslikke ja kiiresti levivaid rabapõlenguid, samal ajal kui keskkonnaamet saaks kaevandamislube väljastamata või kehtetuks tunnistades neid ära hoida. Maastikupõlengute kustutamine on päästeametile lisakulu ja -koormus. Peale selle suurendab nii märgalade kuivendamine kui nende põlemine märkimisväärselt Eesti kasvuhoonegaasiheidet, mille vähendamise kohustuse on riik endale võtnud.

Märksõnad
Tagasi üles