TASKUHÄÄLING ⟩ Haiglajuhi sõnutsi võib ju tervisenõu küsida naabrinaiseltki, aga tema soovitab pöörduda meditsiinitöötaja poole

COVID-19-haigeid ravitakse haiglates eraldi osakonnas. Foto: Marianne Loorents

Seekordses Pärnu Postimehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates vestlesid Pärnu Postimehe ajakirjanik Merle Rallmann ja terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule koroonaviiruse leviku ja selle vastase võitluse teemal. 

Luubi alla võeti koroona tõttu 16 kuud jätkunud olukord meditsiinirindel ja ühiskonnas, arutati Sule tööd kriisistaabis ja haiglas, viiruse leviku suundumusi, vaktsineerimise plusse ja miinuseid.

Jutu käigus selgus muu hulgas, miks esimese laine ajal oli haiglates märksa rohkem patsiente ja suremus suurem ning mille poolest erines haiglasse sattunute taust. “Meie tipp oli mullu 5. novembril, kui haiglaravi vajas Eestis 727 patsienti. Praegune olukord näitab, et me oleme juba midagi õigesti teinud,” tõdes saatekülaline.

Pärnu Postimehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates käis külas Pärnu haigla juht Urmas Sule (vasakul), saate tehnilise poole eest seisis arvamustoimetaja Raido Keskküla ja saadet juhtis ajakirjanik Merle Rallmann. Foto: Urmas Luik

Üldise vaktsineerituse taseme üle arutledes tõi meditsiinijuht esile, et kõik inimesed ei ole innovaatorid ega lähe uuega kohe kaasa: neil on vaja aega harjuda. “On neidki, kes üldse kaasa ei tule,” tõdes Sule.

Pärnu haigla töötajatest on kaitsesüstitud 86 protsenti ja töötajate vaktsineeritus on Sule sõnutsi kindlasti vajalik, et patsientide risk haiglas koroonasse haigestuda oleks minimaalne. “Kes kaitsesüsti teha ei soovi, saab valida testi,” lausus ta.

Saate teises pooles saame teada Urmas Sule arvamuse selle kohta, miks aktiivselt vaktsineerimiskampaaniat teinud Iisrealis nakatumine praegu kasvab.