Kuigi väljalülitatud küttega korter võib tekitada suuri probleeme naabritele, on hoolimatu korteriomaniku korralekutsumine leebe seadusandluse tõttu vaevaline.
Külm korter osutab karuteene majale
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
9. veebruar 2012, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Ülejõel kortermajas elav anonüümsust palunud mees kirjeldas Pärnu Postimehele, kuidas tal läks eelmisel nädalal ootamatult üks tubadest jahedaks.
“Radiaator oli täiesti leige, ei aidanud isegi õhutamine,” kõneles mees. “Et minu elamise all asuv korter seisab tihti tühjana, arvasin, et ju seal oli küte maha keeratud. Helistasin majahaldajale, too võttis ühendust selle korteri omanikuga ja järgmisel päeval hakkas radiaator ootamatult uuesti kütma. Võta nüüd kinni, milles seal täpselt asi oli.”
Toas olgu 18 kraadi sooja
Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liikme Urmas Mardi sõnade kohaselt on eelkirjeldatud probleem Eestis eriti maapiirkondades kahjuks üsna levinud ja tihti on keeruline selle vastu midagi ette võtta.
“Kuulsin hiljuti just Pärnus konkreetsest juhtumist, kus kütte maha keeranud inimene ei lasknud oma korterisse ja seepärast hakkas majas toru tilkuma,” rääkis Mardi. “Õnneks sai probleemi väljast ära lahendada. Sealjuures oli inimene nädalavahetusel õhtul ise korteris käinud, aga kedagi sisse ei lasknud.”
Pärnu Postimehega külmunud torude sulatamisest rääkinud osaühingu Riegler Kinnisvarahoolduse töödejuhi Pirko Palu kinnitusel võib selline korteriomanik iseendalegi karuteene osutada.
“Pärnus on palju suvituskortereid, mis on tükk aega tühjad olnud,” seletas Palu. “Inimene tuleb sisse ja torud on kõik jääs või lõhki külmunud. Hakkab siis inimene korterit kütma ja ühtäkki on kõik vett täis, sest torud on puruks külmunud. Seal ei ole suurt vahet, kas tegu on raud- või plasttoruga. Raud külmub vaid veidi lihtsamalt. Mida peenem toru, seda kiiremini jäätub.”
EKÜL on seisukohal, et korteris peab olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ega maja konstruktsioone. “Uuringutest lähtuvalt peaks miinimumtemperatuur olema 16–18 soojakraadi,” märkis Mardi. “Korraldasime ka küsitluse toasooja kohta ja kahjuks selgus, et nii mõneski paigas temperatuurinäidik 18 kraadini ei jõua.”
Et ühistud arveldavad soojatootjaga, tähendab see Mardi väitel sedagi, et ülejäänud korteriomanikud peavad kinni maksma arve selle inimese eest, kes küll majas korterit omab, aga toasooja eest ei tasu. “Mõnel pool on ühe omaniku käes mitu korterit ja ise ta seal majas ei ela, on korterid viinud näiteks elekterküttele ja siis kokkuhoiu mõttes neis kütte hoopis välja lülitanud,” tõi Mardi näite.
Ministeerium kaalub seadusemuudatust
EKÜL tegi hiljuti justiitsministeeriumile ettepaneku, et tühjade korterite kütmine tuleks muuta kohustuslikuks. Nii nõuab EKÜL, et ahiküttega korteris või elamises, mis on eraldunud üldisest küttesüsteemist või kus on küttekulu jaoturitega süsteem, oleks tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ega hoone konstruktsioone.
Mardi teatel on korra muutmine vajalik, sest praegu saab korteriomanikku korrale kutsuda vaid aeganõudva kohtuprotsessiga.
Korteriomandiseaduse järgi on omanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime ülejäänud korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
“Ehk tuleb teistega arvestada ja hoida oma elamine korras,” selgitas Mardi. “Aga tihti seda ei tehta. Kõige hullem on, kui ühistu võtab vastu otsuse, mis on kõigile kohustuslik, keegi seda ei vaidlusta, aga näiteks üks korteriomanikest teatab, et ta ei täida seda otsust, ei lase näiteks remondimehi oma korterisse.”
Mardi sõnade kohaselt pääseb praegu võõrasse korterisse vaid kohtu loal ja kui naabrid mõistlikkust üles ei näita, puuduvad kiired lahendused. Pikas perspektiivis on võimalik kohtu kaudu hoolimatut korteriomanikku korrale kutsuda või taotleda isegi korteri sundvõõrandamist.
“Kui olete otsustanud kortermajas elada, tuleb arvestada ühiselu reeglitega,” toonitas EKÜLi juhatuse esimees.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets märkis, et ministeerium ei välista kütmise senisest täpsemat reguleerimist. “EKÜLi ettepanek justiitsministeeriumile on igati asjakohane ning probleem on väga tõsine,” nentis ta.
Munitsipaalkorteritega probleeme ei ole
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo teatel puudub linnal ülevaade tühjana seisvatest, kuid kasutuses elupindadest, nagu suvekorterid, majad, üüriobjektid.
“Ehitusjärelevalveteenistusel on info nende eramute kohta, mis on maha jäetud või mille omanik ei täida nõuet tagada ehitise ohutus ning korras hoida maja fassaad,” rääkis Murakas-Ollo. “Inimene, kes elab majas, kus mõni korter on asustamata, peaks ühendust võtma haldaja või korteriühistuga. Ühistul tuleks omanikuga ühendust võtta ja pooled peaksid leidma seejärel kõigile sobiva lahenduse.”
Avalike suhete nõuniku kinnitusel on Pärnul praegu vaid üks tühi ahiküttega munitsipaalkorter Laial tänaval, kust hiljuti tõsteti välja seal ebaseaduslikult elanud mees. “See korter on praegu külm,” lisas Murakas-Ollo. “Korter ootab koristust ja niipea, kui korda saab, läheb sinna järgmine üüriline.”