Ööpäevaga 164 kilomeetrit jooksnu: Olen nõrk ja pettunud!

Ultrajooksudel osaleb Klarika Kuusk kindlasti tulevikuski, aga asfaldile eelistaks ta pehmemat pinnast. Foto: Mailiis Ollino

Klarika Kuusk on 51aastane õmbleja. Jooksma hakkas ta alles seitse aastat ­tagasi ja nüüd ei saa ilma vaat et päevagi. Ta on Eesti rekordi omanik, maratonikollektsionäär, mullune Pärnumaa aasta veteransportlane.

Seitsme aastaga 70 maratoni – see teeb ju kümme jooksu aastas!

Rahvajooksude valitsejanna on triumfeerinud näiteks Vändra, Järvakandi Igamehe, Helsingi ­kevad-, vana-aasta-, Hiiumaa, võidupüha, Tartu ja Mispo maas­tiku-, samuti Männäkäbä mara­tonil. Nii mõnelgi neist lausa mitu korda. Need võidud moodustavad vaid osa Kuuse saavutustest, sekka esikohti lühemal võistlusmaal.

Kuninglikku distantsi on Kuusk jooksnud nii Pariisis, Helsingis, Stockholmis, Berliinis kui Valencias. Läbinud Maarjamaa 50–54aastaste naiste hulgas 42,195 kilomeetrit kõige väledamalt, kui sai mullusel tšempionaadil kirja 3:05,43. Tippmark veel vägevam – 3:03,52 –, mis sai püstitatud 2017. aastal.

Klarika Kuusk on jooksnud 70 maratoni.

Kui tavalisele spordisõbrale on juba maratonijooks julgustükk, siis läinud nädalavahetusel otsustas kange naine vinti peale kee­rata ja läbis Sillamäe Ultral ehk 24 tunni jooksul 164,286 kilomeetrit.

Ja teate, mis Kuusk neli tundi pärast finišeerumist, Tallinna bussijaamas Pärnu otsa oodates ja žurnalisti kõnele vastates justkui mokaotsast esmalt poetas? “Olen nõrk ja pettunud!”

No kuidas nii? “Tahtsin 24 tundi järjest joosta ja vähemalt 200 kilomeetrit kokku saada.”

Mis siis juhtus? “Magama jäin!”

100 maratoni

Tragi naine on sportinud pea ­kogu elu, ent jooksukiiks lõi välja alles 2013. aastal. Enne seda ­eelistas pärnulanna rattasõitu ja rulluisutamist ehk alasid, kus pulss märksa madalam.

Venna õhutusel jooksuga alustanu oli läbinud vaid paar Jaansoni ringi, kuniks veli pakkus hullumeelsena näiva idee, et võtaks ette poolmaratoni. Mõeldud, tehtud. Vähese praktika pealt sai Kuusk kirja 1:56.58 ja jäi jooksusõbrast vennale alla ainult minuti ja 20 sekundiga. Hammas verel, järgnesid uued katsumused ja tihedas konkurentsis hakkas vend vähehaaval sõsarast maha jääma.

Viimaks liitus Kuusk Pärnu Kahe Silla jooksusõprade klubiga, kus temast sai sihikindel treenija, kes kokkusaamistelt naljalt ei puudunud. Tasapisi hakkasid jooksuringid pikenema ja kui kätte jõudis 2014. aasta, pani Kuusk end kirja esimesele maratonile, Võidupüha omale, kus talle mõõdeti ajaks igati viisakas 3:47.19. Mis sest, et 25. kilomeetrist kimbutasid jalakrambid ja lõpp läks nii valusaks, et suurt ei mäleta.

Klarika Kuusk on läbinud 70 maratoni ja võitnud neist nii mõnegi. Foto: Urmas Luik

Nüüd teeb Kuusk hommikujookse ja üritab iga nädal 100 kilomeetrit kokku saada. Suurem eesmärk on koguda 100 mara­toni ja kuna joostud on 70, on tublisti üle poole seljataga. Arvestades, mis tempos ta neid läbib, lõpp juba paistab. 71. pidanuks tulema sel nädalal Tallinna mara­tonil, kuid Kuusk otsustas tänavu sellest loobuda.

“Olin juba mitu aastat tahtnud Sillamäele minna, aga kuna see on vahetult enne Tallinna maratoni, oli see mul ära jäänud – seal kulub ju vähemalt nädal taastumiseks. Tänavu ­tekkis auk ja mõtlesin asja ette võtta,” selgitas elu esimesel ultrajooksul startinu.

Tõele au andes oli Kuusk läbinud ülipika jooksu varemgi: Heavy Metal Ultra ehk rahvakeeli viimase mehe jooksu 2019. aastal. Ent Keilas toimunut ta õigeks ultrajooksuks ei pea, sest seal oli teine formaat: iga tund tuli läbida 6,7kilomeetrine ring ja siis sai puhata, kuniks kell lõi täistundi. Kes viimasena jooksma jäi, võitis. Sihikindel naine pidas seal vastu 24 tundi ehk 160 kilomeetrit. Selleks hetkeks oli 72 mehest-naisest alles viis.

Nüüd kogunes Sillamäel neli kilomeetrit rohkem.

Magus uni

Soome lahe ääres tuulte meelevallas liiguti kahekilomeetrisel asfaltkattega terviserajal. Vahepeal läks ilm täitsa käest ja näiteks mullu Eesti rekordi – 237 kilomeetrit – jooksnud Vladimir Frolov pidi tänavu leppima “vaid” 215ga.

Stardipauk antud, läks favoriidikoormat kandnud Kuusk ­kohe ühes hilisema võidumehe Froloviga teistelt eest. Pärnakas liikus järjest 110 kilomeetrit ja öösel kella poole kahe paiku – start anti laupäeva keskpäeval – mõtles, et magab pool tunnikest. 30 minuti pärast äratuskell heliseski.

“Siis hakkas sadama ja tekkis tunne, et ei tahaks end vihmaga telgist välja ajada. Oli korralik padukas ja kohati läks lausa tormiks. Mõtlesin, et natuke veel kosun, siis tuleb tempo veel parem ja üldkokkuvõttes peaks ikka võitma. Jõudu oli tegelikult küll ja veel,” oli Kuusel plaan paigas, kuid uni osutuks õige magusaks. “Poolest tunnist sai viis ja pool!”

Hommikul silmad lahti teinud, avastas Kuusk, et on naiste hulgas langenud liidrikohalt neljandaks. Algas päästeoperatsioon. Õnneks polnud vahed suured ja pärnakas suutis unejärgse 54 kilomeetriga end teiseks joosta. Võitjast, kes jooksis 24 tundi järjest, jäi lahutama alla 18 kilomeetri.

Ehkki rammu jagus, tunnistas hõbedanaine, et ta kõndis vahepeal, kohati selg ees, et eri lihasgruppidele tööd anda. Pika pingutuse lõpukilomeetritel käisid juba kõik.

Klarika Kuusk tunnistab, et ei kahetse Sillamäe võistlusest osavõttu põrmugi. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

“Alguses mõtlesin, et sellisel üritusel on natuke piinlik kõndida, aga osa alus­taski kõndides ja pani niimoodi lõpuni välja,” lausus pärnakas.

Kas igav ei hakanud? “Oh ei!” vastas 51aastane jooksja kärmelt. “Läksingi sinna mõttega, et 24 tundi ei tule keegi ega taha minult midagi küsida. Kvaliteetaeg! Kuna töötan õmblejana ja käin kooliski, sain kõik oma mõtted mõeldud – kõik tehnoloogiad ja tööprotsessid. Ma olen kogu aeg öelnud, et jooksmisega tulevad kõige paremad ideed: on ­aega endamisi arutada ja üksi­pulgi kõik igapäevased asjad läbi võtta.”

Ööpäevasel mõõduvõtul startis 16 vaprat, kellest vaid mõnda oli Kuusk varem näinud. Lõpuks olid kõik omavahel sõbrad.

“Inimesed, kes selliseid jookse läbivad, on hoopis teistsugused: sellised toredad ja seal pole kellelgi eesmärk võita,” kinnitas Pärnumaa aasta veteransportlane ja ütles, et temagi ei läinud kulda jahtima. “Tahtsin vaid 200 kilomeetrit täis joosta – algaja ja teadmatuses olija unistus! Mis ta siis ära ei ole, jooksed kümme kilomeetrit tunnis, ja jääb veel ­neli tundi ülegi!”

Tulemused

Mehed

1. Vladimir Frolov 215,013 km

2. German Terehhov 183,05 km

3. Mart Maasikrand 166,175 km

Naised

1. Kätlin Aasmaa 182,001 km

2. Klarika Kuusk 164,286 km

3. Jelena Melnikova 162,584 km

Andmed: my.raceresult.com

Kuusk ei söönud katsumuse vältel suurt, ehkki korraldajad pakkusid korralikke ­palu: õhtul pasta Bolognese, öösel puljong ja hommikul kaerahelbepuder. Pärnakas panustas joogile ja haaras pisut näksilaualt.

Ent mida lihased neli tundi pärast lõppu arvavad? “Pärnu bussijaamast jalgsi ­koju minna ei taha,” muigas kaasvestleja. “Õnneks on taksod.”

Motiveerija

Kuusk tunnistas, et ei ­kahetse osavõttu põrmugi. Eriliselt ta selleks ei valmistunud. Poleks jõudnudki, sest lõpliku otsuse Sillamäele minna tegi ta reedel ja laupäeval anti start. Ultrajooksudel osaleb Kuusk kindlasti tulevikuski, aga asfaldile eelistaks ta pehmemat pinnast.

Jutustanud paarkümmend minutit, tuli vahva jutuga spordisõbral kodulinna viiv buss ja lõpetasime kõne. Panin mobiili lauale, kratsisin kukalt ja mõtlesin, et on ikka “hull” naine ja … läksin metsa jooksma.