Köögiviljakasvatuse maailma muutev tarkvara vähendab väetise kogustki

Lauri Mutso
, Ajakirjanik
Copy
Võiste aiandis on Mirko Metsaoru kasutanud andmepõhist kasvatust juba kaks aastat ning kasvatanud saagikust pea 30protsenti aastas.
Võiste aiandis on Mirko Metsaoru kasutanud andmepõhist kasvatust juba kaks aastat ning kasvatanud saagikust pea 30protsenti aastas. Foto: Karoliine Aus

Viis aastat tagasi lõi Võiste aiandi agronoom Mirko Metsaoru koos oma tolleaegse naabri Tamar Nassariga Tami Automaticsi, ettevõtte tootmaks andureid, mis mõõdaksid seal kasvavate tomatitaimede juuretingimusi: kui palju on vett, soojust, väetist. Õige pea sai selgeks, et andurid polegi need, mida köögiviljakasvatajal kõige enam vaja.

Metsaorule ilmnes, et andureid toodavad teisedki ettevõtted, kuid vajaka on tarkvara, mis seadeldiste kogutud andmetest midagi välja loeks. Nii võtsidki Metsaoru ja Nassar partneriks Aare Raevu ja asutasid hoopis tarkvaraettevõtte. See kannab eelmise firmaga sarnast nime: Tamiatics.

​Eelmise aasta Pärnu Garage48 hackaton’ilt leiti meeskonda kaks tarkvaraarendajat ja disainer. Hiljem kaasati masinõppe spetsialist. Koostöös hakkas Tamiatics arendama tarkvara, mis võtab anduritest saadud andmed ning annab selle põhjal kasvatajatele teavet, mida taimede kasvutingimuste parandamiseks on vee, soojuse ja väetise osas vaja muuta. “Puhtalt anduritest saadud infost on vähe kasu, kuna nende taga on korralik teadus, et aru saada, mis seal toimub,” selgitas Raev.

Seda nägid nad tarkvara testklientidega proovideski. “Testklient näeb andmeid, kuid ta ei tea, mida parandada. Osa puhul nägime, et graafikul on sirge sinine joon, mis tähendab, et nad andsid taimele kogu aeg vett hirmuga, et äkki ei ole piisavalt,” jutustas Raev. Taim ei vaja kogu aeg palju vett ja õige kastmisstrateegiaga suudaksid nad viiendiku kuni kolmandiku kasutatud veest kokku hoida ning peale selle saagikust tõsta. “Nii nägimegi, et puhtalt graafikust ei piisa, sest sellest ei loe igaüks välja, mis ta valesti või õigesti teeb.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles