Sulev Alajõe vastulause: Rohepööre annab piirkonnale uusi arenguvõimalusi

Üks võimalusi rohepöördeks on ühistranspordis võtta kasutusele keskkonnasõbralikud kütused. Foto: Madis Veltman

Ajakirjanik Silvia Paluoja taandab 7. septembri artiklis energiateemalise arutelu ühele persoonile, küsides, kuhu Sulev Alajõe Pärnu pööraks. Oma kriitikas toetub ta kahele allikale, mis käsitlevad kitsalt tuule- ja päikeseenergia seadmete tootmisprotsessi. See on aga teema, millega peaksid eeskätt tegelema EL, keskvalitsused ja teadlased, otsides kasutatavatele materjalidele taaskasutusvõimalusi. Ent rohepööre hõlmab palju laiemat valdkonda ning kutsungi Eesti 200 nimel kaasa mõtlema, kuidas see kogukondade kasuks tööle panna.

Kümnes säästva arengu foorum keskendus linnadele ja asumitele muutuvas kliimas, võttes fookusse nii rahvusvahelise vaate kui selle, kuidas saavutada kliimaneutraalsus Eestis kohaliku omavalitsuse tasandil. Arutelus jäi kõlama kaks kõige olulisemat valdkonda – mobiilsus ja energia, kuna need puudutavad kõiki elanikkonnakihte transpordivõimaluste ja hoonete energiatõhususe kaudu. Seda kinnitasid kohapeal olnud kohalike omavalitsuste esindajadki.

2020. aasta keskkonnasõbraliku omavalitsuse tiitli sai Saaremaa tänu sellistele algatustele, nagu liigirikaste poollooduslike koosluste taastamine, energiatõhusate lahenduste kasutamine, keskkonnahoidlikud riigihanked ning veekogusid tervendavad ja kalade rändetingimusi parandavad projektid, jäätmete liigiti kogumise süsteemide rakendamine üritustel ning nõuetekohaste joogivee- ja reoveekäitluse rajamise toetamine.