:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
/nginx/o/2021/09/20/14082279t1h8ea9.jpg)
Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil (MAFF) selgusid laupäeval 20 võistlusteose seast parimad: žürii hindas grand prix’ vääriliseks Rootsi filmi “Maa: Helitu”.
MAFFi võidutöö viib vaataja paika, kus mesilased on välja suremas
19. korda toimunud üritus tõi Lääneranna keskusse kohale filme ja filmitegijaid kõikjalt Euroopast. Festivalile esitatud ligemale 1000 filmist pääses osalema 60, millest kolmandik osales võistluskavas, mis jagunes kategooriatesse “Loodus” ja “Inimene ja loodus”.
Võidutöö pälvis ka parima režii auhinna “Inimese ja looduse” kategoorias. Filmi tegevus toimub Hiinas lopsakal maastikul, mis varjab kokkuvarisemise äärel ökosüsteemi. Režissööride Mikael Kristerssoni, Åsa Ekmani ja Oscar Hedini linateos jutustab loo Sichuani provintsis Hanyuani orust, kus mesilased on pestitsiidide ja monokultuuride kasutamise pärast pea välja surnud. Filmis teevad kolm taluperet põllul rasket tööd, et kindlustada oma laste tulevik. Perede lood paljastavad universaalse inimkonflikti: väga raske on valida oma lähedaste vahetute vajaduste ning planeedi ja inimkonna heaolu vahel.
Žürii hinnangul on film mitu korda kõnekam kui olukorra mis tahes lühikokkuvõte. “Maa: Helitu” haarab vaataja juba esimesest hetkest, kui kaadrisse ilmuvad õites kirsipuud. Nende ümber aga ei tiiruta mesilased, vaid õisi püüab keppide otsa kinnitatud tupsukestega tolmeldada väsinud vanapaar, tehes mesilaste tööd ja helpides inimkonna kokku keedetud suppi. Filmiloojate kirjelduse põhjal on see pilt inimeseks olemise absurdi lummav metafoor, näidates ühe liigi võimet valitseda teiste üle maailmas, kus domineerimine tähendab paratamatult hukatust. Filmi valmimiseks kulus seitse aastat.
/nginx/o/2021/09/20/14082282t1h2520.jpg)
Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman leidis, et ehkki läheneb MAFFi 20 aasta juubel ja selle ajaga on festivalilt läbi käinud umbes 1000 filmi, leiab loodusesõber sealt igal aastal midagi uut. “Tore on näha, et maailmas luuakse nii palju eriilmelisi loodusfilme ja eelkõige seda, et nende tegijad leiavad üles Matsalu loodusfilmide festivali, kuhu oma filme saata ja ise ka kohale tulla,” rõõmustas Lotman.
Festival on aastatega kasvanud 12päevaseks ürituseks, mis pakub filmielamusi Lihulast väljapoolegi. Nii saab alanud nädalal filme kaeda Vändras, Läänemaal Pürksis ja Nõval, Narvas, Tallinnas ja Tartus, kus teisipäevast pühapäevani tuuakse vaatajani lai valik uusi loodusfilme kogu maailmast. Programmi mahub nii metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest ja looduskaitsest, ekspeditsioonidest ja uurimisretkedest kui põlisrahvastest ning nende elust kõnelevaid linateoseid.
/nginx/o/2021/09/20/14082281t1he3af.jpg)
Matsalu loodusfilmide festivali võidufilmid
- Grand prix ja parim režii inimese ja looduse kategoorias
“Maa: Helitu”, režissöörid Mikael Kristersson, Åsa Ekman ja Oscar Hedin.
- Parim režii looduse kategoorias
“Metshobused – pusta lugu”, režissöör Zoltan Török.
- Parim operaatoritöö looduse kategoorias
“Mu kiilide jõgi”, operaatorid Georg Rüppell, Dagmar Hilfert-Rüppell, Beat Schneide ja Jan Rüppell.
- Parim montaaž inimese ja looduse kategoorias
“Loomad”, monteerija Ulrike Tortora.
- Parim montaaž looduse kategoorias
“Leopardi pärand”, monteerija Alan Miller B.F.E.
- Žürii eriauhind
“Mu kiilide jõgi”, režissöörid Dagmar Hilfert-Rüppell ja Georg Rüppell.
“Loomad”, režissöör Jonas Spriestersbach.
- Žürii äramärkimine
“Leopardi pärand”, režissöörid Will Steenkamp ja Lianne Steenkamp.
“Šamaanide õudusunenägu”, režissöör Natalie Halla.
Andmed: maff.ee