Merle Saar-Johanson: Jätkuvalt meelitatakse eakaid notari juurde küsitavaid tehinguid sõlmima

Merle Saar-Johanson. Foto: Oleg Harchenko

Kui viimase aasta jooksul on ­langenud paljud pahaaimamatud inimesed telefoni- ja veebikelmuste ohvriks, siis jätkuvad ka katsed keelitada heausklikke vanainimesi tegema notariaalseid toiminguid, mille tagajärjel võivad nad kaotada õiguse oma varale või kogunisti ainsa elukoha. Kõige ettevaatlikumad on notarid kinkelepingute ja volikirjade tõesta­misel, sest just nende abil proovitakse teinekord vanuritelt võtta õigus nende varale.

Sagedased on olukorrad, kus notarid on kahtlaste asjaolude tõttu loobunud tehingu tõestamisest. Tihti jõuavad vanainimesed notari­büroosse mõne noorema tuttava, sugulase või koguni lapse mahitusel eesmärgiga sõlmida näiteks kinkeleping või volikiri, millega vanainimene loovutaks oma vara või õigused seda käsutada. Notaribüroos aga selgub, et vana­inimene tegelikult ei mõistagi, millele tema allkirja küsitakse ja mis on tehingu tagajärjed. Sellistel puhkudel notar loomulikult keeldub tehingu tõestamisest.

Mõnikord on tuldud vanainimesega notaribüroosse sõlmima kinkelepingut lapse, sugulase või tuttava kasuks, kuid kohapeal selgub, et ­vanainimene kinkelepingu sisu kaugeltki ei ­hooma. Näiteks hiljuti sooviti sõlmida kinke­lepingut, millega eakam vanahärra loovutanuks oma korteri endast märksa nooremale prouale. Tehingut soovis sedakorda teha kingisaajaks ­olnud proua, kuid tehingu ettevalmistamisel ja asjaosalistega suhtlemisel selgus, et tegelikult oli ­tegemist ikkagi müügilepinguga, kus korteri müügihind olnuks selle turuväärtusest mitu ­korda väiksem. Pealegi oli tegu invaliidist vanahärra ainsa elukohaga. Notar kahtlustas, et eaka inimese heasoovlikkust soovitakse kuritarvitada, ja keeldus tehingu tõestamisest.