N, 8.12.2022

Eksklusiivne ringkäik ⟩ Mis peitub Pärnu Kesklinna silla sammastes?

Mis peitub Pärnu Kesklinna silla sammastes?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pärnu Kesklinna sild valmis 1956. aasta lõpuks.
Pärnu Kesklinna sild valmis 1956. aasta lõpuks. Foto: Mailiis Ollino

Selle aasta lõpus täitub 65 aastat Pärnu Kesklinna silla avamisest. Silda ületades olen ­ikka ja jälle mõelnud, mis peitub nende nelja samba sees värvi­liste uste taga. Kui uks on praokil olnud, olen proovinud sissegi piiluda, kuid suuremat näha pole olnud

Nüüd kõnnin koos sel suvel silda remontinud TREF Nord ASi Pärnu projektijuhi abi Kaido Tammega mööda Kesklinna silda. Jõuame Tallinna maantee poolse sillasamba juurde, kui Tamme otsib taskust võtmekimbu, milles on neli võtmekest. Esimesel katsel ei läinud õnneks, kuid teise võtmega avaneski uks sambasse.

Merepoolse samba ukseavast ­sisse vaadates paistavad puna-valge värvikihi all seinad ja pisike auk ­põrandas, millest läheb väikese keeruga trepp allapoole.

 

Seamegi sammud trepist alla ja jõuame väikesele vaheplatvormile, millest viib alla nelja pulgaga metallredel. “Ettevaatust, siin on auk, kuna­ samba sisemus on tühi. Seal on viis meetrit kukkumist ja vesi,” hoiatas Tamme. Astuda tuleb auku katva vineerplaadi kõrvale.

Kõrvu kostab müdin, kui autod silda ületavad.

Alla jõudes selgub, et silla all on kaarja laega koridor, mis ühendab Papiniidu ja mere suunas olevaid sambaid. Taas kord on seinad võõbatud ülaosas valgeks ja alt punaseks. Koridor meenutab mõnd salakäiku või vana vanglat.

Ajaloolase Aldur Vungi sõnutsi on silla sambad ja ruumid Pätsu-­aegsed. Sellise kujuga sild on tollase Leningradi arhitektide looming. “Oleks nad suutnud selle omal ajal taastada, siis oleks sild kitsam olnud, kuna kaared võtsid osa sillast, aga ta oleks püsinud paremini,” arvas Vunk. Pika sillusega kaarsild oleks ajaloolase hinnangul elegantsem kui praegune.

 

Silla tähtsaimaks osaks peab Vunk sambaid, mille ankurdused on 200 meetri sügavusel. Sammastes olevates ruumides olid omal ajal puldid, millega sai silda üles-alla liigutada. Vunk märkis, et kunagine Suursild oli iga päev kaks korda tunniks ajaks üles tõstetud, et saaks kasu­tada ülejäänud osa sadamast.

Silla koridorides leidub ka tuvisid, kuigi nende sissepääsud pandi suvise remondi käigus kinni.
Silla koridorides leidub ka tuvisid, kuigi nende sissepääsud pandi suvise remondi käigus kinni. Foto: Mailiis Ollino

Tallinna-poolse esimese kammvuugi all asubki kurikuulus tigumehhanism, mis küll silla lahti tegi, aga kinni ei pannud. Algselt pidi sild lahti käima nagu eelkäijagi, mis 1944. aastal õhku lasti, aga midagi läks nõukogude ehitajail viltu. Pärast üht avamist sild kinni enam ei läinud. Et sillaplaati kokku saada, saa­detud sillale Kivi teadmist mööda Vene garnisoni tank, mis surunud oma raskusega sillaklapi alla, mis­järel see igaveseks kinni keevitati.

Koridori lõpus ehmatasid sillasambaid uudistama tulnuid ­mõned tuvid.
Koridori lõpus ehmatasid sillasambaid uudistama tulnuid ­mõned tuvid. Foto: Mailiis Ollino

Vungi teadmist mööda kasutati silla alla laskmiseks suure koor­maga veoautosid. “Mina seda tanki juttu ei tea, veokid ajasid end tagurpidi sinna üles niimoodi nõks-nõks,” kommenteeris Vunk.

Kivi selgitas, et mootor oli kett­ülekandega. Mootorit enam endise koha peal pole. Kuhu see on kadunud, ei osanud Kivi öelda.

TREF Nord ASi Pärnu projektijuhi abi Kaido Tamme sõnutsi tegid nad sammastes möödunud suvel üksnes kergeid elektritöid ja suurt remonti seal ei tehtud.
TREF Nord ASi Pärnu projektijuhi abi Kaido Tamme sõnutsi tegid nad sammastes möödunud suvel üksnes kergeid elektritöid ja suurt remonti seal ei tehtud. Foto: Mailiis Ollino

Silla alla on end sisse seadnud tuvid. Kivi imestab, kuidas nad on silla alla sisse pääsenud, kuna suvise remondi käigus panid nad kõik avad kinni.

Uue silla poolsest sambast leiame mõne mootoritüki, mis pärineb silla avamis- ja sulgemismehhanismist. Hammasrattad on päris pirakad. “Ei oska öelda, kes need siia on toonud, enne meid need siin igatahes juba olid,” sõnas ringkäiku teinud Kivi.

Märksõnad
Tagasi üles