“P****!” karjatan, kui hommikul unisena vannituppa komberdades Lego klotsile astun.
Kõik, kes on kordki elus oma jalalaba pahaaimamata sellele Taani ettevõtte toodangule vajutanud (mina tunnen isiklikult vaid ühte inimest, kellel niisugune kogemus puudub), teavad, kui valus mul praegu on: see kõva, teravate nurkade ja mügarikega jubin tunginuks nagu läbi talla luuni.