Andres Huul: Digitaliseerimine ei ole ainult suurettevõtete pärusmaa

Kui kunagi peeti digitaliseerimist vaid suurettevõtete pärusmaaks, siis täna seda kindlasti enam öelda ei saa.
Kui kunagi peeti digitaliseerimist vaid suurettevõtete pärusmaaks, siis täna seda kindlasti enam öelda ei saa. Foto: Eero Vabamägi

Spetsialistide puudus, pidev ­hin­dade ja palkade kasv ning ­ülemaailmsed tarneraskused sunnivad ettevõtteid üha rohkem ­endalt küsima, kuidas jääda ellu ja püsida konkurentsis, seejuures kvaliteedis järele andmata.

Ärimudel, mis toimis 10–15 aastat tagasi, ei pruugi täna enam toimida. Seepärast tuleb varem või hiljem otsida võimalusi ja lahendusi, kas mingit osa tänastest tegevustest saaks ehk digitaliseerida.

Oma igapäevatöös näeme, et ettevõtete üks murekohti on sageli see, et lisandväärtus töötaja kohta kipub olema liiga madal. Töö ümberplaneerimise kaudu ja nutikate tehnoloogiate abil saab seda kindlasti parandada. Samal ajal kinnitavad eksperdid, et alustada tuleks siiski n-ö “kaosest korra loomisega” – eneseanalüüsist ja hetkeolukorra kaardistamisest, mida ja kuidas tehakse ettevõttes praegu. Sealt edasi saab juba analüüsida, miks, mida ja kuidas võiks tulevikus teha teisiti, et tõsta efektiivsust ning hoida kokku aega, tööjõudu ja muid kulusid. Parendatud protsessi, uue tehnoloogia või seadme kasutuselevõtt võib märkimisväärselt lühendada tootmiseks kuluvat aega, aga vähendada vajadust teatud tööjõu järele laiemaltki. Strateegiliste valikute ja investeeringu tasuvuse küsimus on, millisesse digitaalsesse lahendusse kõigepealt investeerida. See tähendab, et pika plaani jaoks võiks paika panna ettevõtte digitaliseerimise visiooni ja strateegia koos täpsema tegevusplaaniga.

Tagasi üles