Juhtkiri ⟩ Süütame hingedepäeval küünla viiruses elu kaotanutele
2. november 2021, 00:01
Täna on hingedepäev, mil on saanud tavaks süüdata koduakendel ja kalmistutel lahkunute mälestuseks küünlad. Meenutatakse oma lahkunud lähedasi, sõpru, sugulasi.
Sel sügisel võiks mälestusküünla süüdata koroonaviiruse pärast elu kaotanutelegi. Isegi kui oma tuttavate seas pole selle viiruse tõttu taevastele radadele lahkunuid, on kõik need kurjale tõvele alistunud kellegi emad-isad, vanaemad-vanaisad, sõbrad või üleaedsed.
Nädalavahetusel Pärnu haiglas elu jätnud koroonapatsientide suur hulk ehmatas: elu jättis koguni kaheksa pärgviirusega nakatunut. Eestis tervikuna loetleti möödunud nädala lõpus mitmelgi ööpäeval surnuid üle kümne.
Seegi pole veel kõik. Eestis on koroonaviirus sedavõrd laialt levinud, et möödusime Lätist ja oleme nüüd ametlikult Euroopa Liidu kõige kõrgema nakatumusega riik.
Mida me teha saaksime, et viirus taanduma hakkaks? “Peaksime kõigepealt igast reeglist kinni pidama,” rõhutas teadusnõukoja juht Irja Lutsar eile. Jääb ainult nõustuda.
Sel sügisel võiks mälestusküünla süüdata koroonaviiruse pärast elu kaotanutelegi.
Neile, kes kas süstlahirmu või kes teab mis muul põhjusel pole end vaktsineerida lasknud ega saa seetõttu einestada restoranis, külastada kultuuriüritusi või, mis veel olulisem, täita tööülesandeid, võib vahel kaasagi tunda.
Mõistagi pole aga võimalik mõõta, kelle südamevalu on suurem või pisarad kibedamad – kas töölt kõrvale jäetud või suisa töö kaotanud vaktsiinieirajal või viiruse tõttu elu jätnu lähedasel?
Otsuse peame tegema ise. See võiks sündida teadmisest, et hoolime üksteisest. Et igaühest meist oleneb, kuidas meil kõigil selle viirusega kõrvuti kulgedes elu edasi läheb.
Eestlased on rasketel aegadel ikka kokku hoidnud ja loodetavasti hoiame üksteist nii praegu kui tulevikuski.
Kuid nagu mainitud, tänasel hingedepäeval võiks süüdata mälestusküünla võitluses koroonaviirusega alla jäänutele ja mõelda videvikutunnil elu kaduvuse peale.