Loodusvaatlus ⟩ Hingedekuu alguses üllatavad looduses viibijat nii tirtsud kui põdrakärbsed

Kuigi tammed on lehetud, jagub ümbritseval maastikul värve. Foto: Karl Adami

Viimase nädala jooksul on ­mitmel korral ­rahu põue pugenud. Seda rahu on toitnud looduses lokkav vaikus ja sellest tingitud imeõrn sahin kõrvades. Looduses saabki endamisi olla ja oma sügavaid mõtteid mõlgutada, eriti kui hoiduda suurematest maanteedest või asulatest eemale. Viimasel nädalal on olnud hommikuid, mil mind on ümbritsenud ja vaadet piiranud piimjas udu, mis maastikul leiduvaid kontraste pehmemaks muutis või suisa tuhmistas.

Mõne oktoobri lõpus ja novembri alguses on maastikke katnud lumi, kuid tänavune hingedekuu algas üpris soojalt. Hommikud olid udused, päevad vinesed ja õhtuti kukkus suur päikesekera läbi vine metsatuka taha. Ei tasu siis imestada, et soojaga lendas arvukalt kollaka üld­muljega lapsuliblikaid või metsas püüdis riiete vahele tungida ­tüütuvõitu põdrakärbes. Kõige rohkem imestasin aga tirtsulaulu üle. Ma pole kunagi varem seda nõnda hilja kuulnud.