R, 2.12.2022

Koduotsija ⟩ Üle aasta kodu oodanud särtsakas Donna pole lootust kaotanud

Merle Rallmann
, veebilehe toimetaja
Üle aasta kodu oodanud särtsakas Donna pole lootust kaotanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige kauem on Pärnu varjupaigas oma inimesi oodanud särtsakas Donna, kes varjupaigas elanud üle aasta.
Kõige kauem on Pärnu varjupaigas oma inimesi oodanud särtsakas Donna, kes varjupaigas elanud üle aasta. Foto: Maaris Photography

Pärnu loomade varjupaigas on juba 13 kuud kodu oodanud mullu omaniku loovutatud Donna.

Donna on särtsakas üheksa-aastane koeraproua, kes kohanes varjupaigaeluga kiiresti ja õppimises annab silmad ette nii mõnelegi nooremale liigikaaslasele. Näiteks ei osanud ta alguses rihmas jalutada, kuid nüüd läheb see tal lepase reega. Juba jalutusrihma nähes keerleb ta saba nagu vurr.

Üheksa-aastane Donna on üks kutsadest, kes ootab uut kodu.
Üheksa-aastane Donna on üks kutsadest, kes ootab uut kodu. Foto: Varjupaikade MtÜ

Pärnu loomade varjupaiga juhataja Seyle Jussi kinnitusel meeldivad jalutuskäigud Donnale väga. “Sabaga väljendab ta oma rõõmu, kui talle midagi väga-väga meeldib. Kui tuleb mängukord, siis ta raputab korra ja seljast kaovad aastad nagu võluväel ning mängukaaslaseks on korraga lustlik ja noor koer,” kirjeldas Juss ärksa meelega koera, keda elu pole hellitanud.

Jussi arvates hakkab Donna alles nüüd aru saama, et päevades on värve ja maiku, et elul on talle midagi pakkuda. “Miks muidu tunneb ta lapsikut rõõmu nii lihtsatest asjadest nagu jalutamine ja mängimine, mis eakale koerale võiks juba ammu igituttavad olla,” mõtiskles eri saatusega koeri näinud naine.

Donna on varjupaigas ära õppinud rihmas jalutamise ja naudib seda väga.
Donna on varjupaigas ära õppinud rihmas jalutamise ja naudib seda väga. Foto: Maaris Photography

Koos värvidega on tulnud lootus, et Donna veedab oma pensionipõlve varjupaiga asemel mõnusas kodusoojuses, kuhu ta saaks astuda puhta lehena, jättes seljataha vanad mälestused.

Siiski on asju, millega tuleb kutsale kodu pakkujal arvestada. “Tema usalduse võitmisega võib aega minna, sest Donna loomus ei luba tal alustada uut suhet uisapäisa,” selgitas Juss, kes aastaga koera hingeelu tundma õppinud. “Ta eelistab rahulikku keskkonda nagu seeniorkoertele omane. Parem oleks, kui kodus ei sibaks ringi väikseid lapsi ega teisi lemmikloomi.”

Turjal aastatest hoolimata võib Donna hullata kui noor koer.
Turjal aastatest hoolimata võib Donna hullata kui noor koer. Foto: Maaris Photography

Kui selline kodupakkuja leidub, on Jussi arvates Donna süda rahul ja koer pühendaks end jäägitult uuele kodule. Kutsu terviseandmed on varjupaigas kontrollitud ja korras. Ta on kiibistatud, vaktsineeritud, steriliseeritud ja saanud parasiiditõrje.

Donnaga saab tutvust sobitada Pärnu varjupaigas, lisainfot võib küsida meilil parnu@varjupaik.ee ja telefonitsi 524 6705.

Kahetsusväärselt sageli ei julge inimesed soliidses eas kutsadele kodu pakkuda, muretsedes eaka koera tervise pärast. Varjupaikade MTÜ lubab seeniorkoerakuul koju läinud koeraomanikega jagada vastutust, kui tema võetaval lemmikloomal on diagnoositud krooniline haigus, mis allub ravile.

Samuti on abiks Rexi fond, mis toetab inimesi, kelle varjupaigast võetud lemmik vajab vältimatut veterinaarabi, kuid kelle majanduslik olukord seda ei võimalda. Peale selle on loovutuslepingus tingimus, et kui uus omanik ei saa koeraga enam mingil põhjusel hakkama, võtab varjupaik looma alati tagasi.  

Märksõnad
Tagasi üles