Lindude rände tõttu võib sügistalvisel hooajal Ida- ja Põhja-Euroopas olla suurem linnugripi oht. Eestis levib viirus paiksete metslindude hulgas, Pärnumaal on lindude gripi viirust avastatud kanakullidel.
Pärnumaal on ohtlikku lindude grippi diagnoositud kanakullidel
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnutsi on linnugripp Euroopas väga laialdaselt levinud. “Viimaste nädalate jooksul on eriti nakkava lindude gripi viirusetüve H5N1 tõttu nakatunud ja tulnud hukata üle 1,5 miljoni kodulinnu. Poolas tuli hukata ligemale 700 000 lindu,” selgitas Kalda.
Euroopa toiduohutusameti (EFSA) ning haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt tuvastati lindude gripi viirust suvekuudel ja septembris peamiselt Põhja-Euroopa kohalikus metslinnu populatsioonis. See viitab, et võrreldes varasemate aastatega ei levi haigus ainult rändlindude, vaid ka kohalike metslindudega. “Täna ringleb viirus endiselt kodu- ja metslinnu populatsioonides ja epideemia pole veel möödas,” hoiatas Kalda.
Oktoobri algusest peale on Eestis leitud kõrge patogeensusega lindude gripi viirust kassikakul Hiiumaal, kanakullidel Viljandimaal ja Pärnumaal ning merikotkal Lääne-Virumaal. Samuti on see taud diagnoositud suur-laukhanel ja luigel.
“Kohalike röövlindude nakatumine üle Eesti näitab, et keskkond on viirusega saastunud ja levik ulatuslik. Seega ei kujuta ohtu ainult lindude ränne, vaid praegu on linnugripp Eestis püsivalt levinud ning just meie kohalike metslindude populatsioonis,” kirjeldas Kalda valitsevat ohtu.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid oma lindude kaitseks.