Kolmapäeva, 15. veebruari õhtul avatakse Eesti arhitektuurimuuseumis näitus „Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp“, mis on pühendatud Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa 130. sünniaastapäevale.
Tallinnas avaneb Siinmaa juubelinäitus
Arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu kureeritud ning Emil Urbeli ja Aleksandr Zverevi kujundatud näitusel eksponeeritakse Siinmaa (1881–1948) loomingut nii senitundmata vanade kui uute, 2011. aasta olukorda fikseerivate fotode kaudu. Arhitektuurimuuseumi teatel on esimest korda riigiarhiivi kaustadest välja pääsenud paljud originaaljoonised.
Näituse korraldajate teatel saab erilise haruldusena näitusel kokku suur hulk sõdadevahelise Eesti kõige hinnalisemat esindusmööblit. Eksponeeritakse mööbliesemeid Vabariigi Presidendi ja Eesti Panga presidendi kabinetist, samuti peaministri ametikorteri salongi garnituuri, mis praegu asub riigikogu esimehe kabinetis. Väljas on president Konstantin Pätsi residentsi, Kadrioru lossi eesti tubade viinakapp ja suveresidentsi, Oru lossi hävingust säilinud mööblitükid.
Siinmaa elukaar ei olnud tüüpiline. 20 aastaselt oli ta Pärnus edukas tisler, kes tasapisi võttis isalt töökoja üle ja tõusis vaesest eestlaste linnaosast Ülejõelt tegema sakslaste raekojale uut mööblit. Siinmaa oli 30, kui legendi järgi Riiast toodud naine nõudis, et tuleb edasi arhitektiks õppida. Konstanzi tehnikumi lõpetamise järel puhkes Esimene maailmasõda, mis lükkas karjääri algust veelgi edasi. Arhitektuuri hakkas ta tegema alles üle neljakümnesena ja pea kogu looming mahub 15 aasta sisse. Funktsionalismiga suhestub ta alles napilt enne 50seks saamist.
Siinmaa lahkus Eestist Nõukogude vägede eest 1944 sügisel suure põgenemise käigus. Siinmaa avastati 1970. aastatel, kui noored arhitektid hakkasid oma loomingus silda ehitama eestiaegsete funktsionalistidest vanaisadega. Siinmaa loomingu näitus peaks avama selle eesti arhitektuuri klassiku kaasaegsetest vaatenurkadest.
Imetletud funkvillad ja rahvuslik esindusmööbel on arhitekt Olev Siinmaa kaks poolust. Temata poleks Pärnust saanud suvepealinna. Planeerija ja arhitektina kujundas ta raami moderniseeruvate eestlaste uuele tegevusele – rannalinna nautimisele. Esimest korda Eestis tegeldi linna kui kaubamärgi teadliku kujundamisega.
Näitusega koos ilmub 300-leheküljeline kataloog Siinmaast.
Näitus Eesti arhitektuurimuuseumis Tallinnas Rotermanni soolalaos on vaadata 16. veebruarist 18. märtsini.