Loodusvaatlus ⟩ Metsas turritavad kõdu vahel haldjajuuksed

Haldjajuuste tekkel mängivad rolli niiskus, ­temperatuur ja seenedki. Foto: Karl Adami

Meil on ­mitu aasta­aega, mida ­oodata ja millest rõõmu tunda. Kindlasti pole kõik neli paljudele meeltmööda, eriti kui need pole sugugi sellised, nagu kalendrifotodel kujutatakse. Aastaaegade piirid on minu jaoks pidevalt hägusamaks muutunud. Aastate lõikes on kuudki väga eriilmelised – näiteks oktoobris võib võimu näidata suvesoe, sombused sügis­ilmad või sootuks varatalv.

Novembrit aga kujutatakse sageli ­hämara, vihmase ja värvidevaese kuuna, millest pole midagi toredat oodata. Eks päris suur osa novembripäevi ongi hämarad ja ­vihmased, kuid värve leidub raagus puudele vaatamata ju endiselt palju ja niiskete ilmade järel muutuvad need vaid kontrastsemaks. Olenevalt ilmadest võivad novembris päevadki elamusi pakkuda ja kuna päevavalgust on ­juba õige väheks jäänud, tasub õues­olemisest maksimum võtta. Praegusel ajal turritavad rõskes, nullilähedase temperatuuriga kostitatud metsas kõdunevate puuokste ja -nottide keskel heledat karva haldjajuuksed. Justkui valged lumelaigud keset hämarat puistut.