Johanna Roos ⟩ Kirjandusinimene jääb Pärnu linnas kodutuks

Johanna Roos. Foto: Mailiis Ollino

Tegelikult ei jää. Ta kodu­ on loss, aga seal on neli valget, akende, piltide ja riiuliteta seina. Sealt ei leia mööblit, sisekujundust ega inimesi. Seal laiub mingi seletamatu tühjus.

Selle trööstitu kirjeldusega tahan öelda, et Pärnu on ikka veel kirjanduslinn, aga tükike selle südamest on kuhugi kadunud.

Optimist mu hinges tahab ülistada ja kiita kõiki tublisid suvepealinna prosaiste-lüürikuid, raamatukoisid, kirjandussündmuste korraldajaid, näitekirjandust elus hoidvaid dramaturge, lavastajaid, aga ka aja- ja külalehti, tillukesi kirjandusrühmitusi-luuleklubisid, väikesi ja suuri raamatukogusid nii linnas kui sellest kaugemal ja muidugi Koidula muuseumi, mis peale uuenduskuuri on uhkem kui kunagi varem.

Kuid teine osa minust tunneb, et turismilinna kuvand sööb Pärnu kirjanduslinna viimaseid palu ja Pärnu mattub aina enam Tartu kui Eesti kirjandus-Meka varju.