PILDID JA VIDEO ⟩ Ühisgümnaasiumi noored etendavad muusikali Romeost ja Juliast

Pärnu ühisgümnaasiumil on vahva traditsioon lavastada juubeliaastatel oma noortega muusikali ja nad teevad seda nüüdki.

Aksel Madis Verlinist saab Romeo ja Eunike Penust Julia, Adele Sillatist amm, Dorian Pukist, Dmitri Lazarskist ja kooli vilistlasest Jakob Tomsonist Mercutio, Benvolio ja Paris ning legendaarsest kehalise kasvatuse õpetajast Mehis Merilainest Vürst.

Pärnakate muusikalis kõlavad noorsooteatri kunagise “Romeo & Julia” hitid (autorid Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem), kuid noored on Shakespeare’i originaali põhjal kokku pannud oma tekstiversiooni ning lähevad tänapäevast renessansiaega tagasi.

Kooli varasemateski muusikalides panid noored teksti ise kokku, aastal 2011 oli selleks “Ühisev muusika” ja 2016 “Kuulsuse kannul”. Juhtumisi oli praegustegi õpilaste seast leida tuumik, kellega muusikalavastus ette võtta, ning ühiste arutelude käigus jõuti noorsooteatri “Romeo & Juliani”.

“Saime kenasti loa oma jõududega sama lavastus ära teha, kuid sündmustiku osas soovisid noored, et tegevus ei toimuks mitte tänapäeval, vaid renessansiaegses Itaalias. Alustasime 2020. aasta oktoobris teksti kirjutamisest ja kuna koolielu kulges distantsil, saime oktoobrist kuni kevadeni veebi vahendusel lugemisproove teha. Salvestatud said saatefonogrammid ja tehtud Hooandjasse projekt. Veel õnnestus teha VAT teatri lavavõitluse töötuba, et end võitluskunstidega kurssi viia, ning külastada Tallinnas VAT teatri etendust “Romeo ja Julia”, et teemaga rohkem tutvuda teha. Päris töö läks lahti siis, kui saime jälle kooli,” kirjeldas muusikaõpetaja Kadri Keskküla.

Tänavu kevadel salvestati kooripartiid kooli segakooriga ja augustis oli kogu trupp nädalases laagris, kus said selgeks harjutatud kõik laulud, tantsud, lavastatud stseenid ja lavavõitlus. Sügis on kulgenud etendust lihvides. Koorilaagris pandi paika koori koreograafia ja viimastel nädalatel on tegeldud kostüümide õmblemise ja kujundusega, mis on samuti nõudnud palju aega.

“Kuigi lavastaja on Carolina Tagobert, on hästi palju sündinud ikkagi õpilaste enda algatusel ja koostöös ning on õpilaste omalooming. Samamoodi on kujunduse ja kostüümidega,” lausus kujundustiimi vedav Tiina Saarits.

“Oleme uurinud ja süvitsi läinud renessansiaega ja 16. sajandi Itaaliasse. Kõik kangad on käsitsi trükitud spetsiaalselt valmistatud trükipakkudega, arvestades renessansiaja mustreid. Kõik kostüümid on loodud taaskasutusmaterjalidest, ühtegi uut kangast me ei ostnud ja see tegi ülesande märksa keerulisemaks, aga sellevõrra põnevamaks. Kõik maskidki on ise tehtud,” rääkis Saarits.

Romeoks kehastuv Aksel Madis Verlin ja Julia amme mängiv Adele Sillat tulid ühisgümnaasiumi 10. klassi Pärnu vabakoolist. Seal tehti muusikalavastusi igal aastal ja neile usaldati kandvaid rolle, mistõttu nende jaoks oli loomulik jätk, et tahaks uues kooliski milleski säärases osaleda.

“Olen laulnud siin edasi ja teinud mussi ja kuna kooli juubel oli tulemas, ütlesin muusikaõpetajale, et võiks teha midagi lahedat,” rääkis Verlin. “Kas või näiteks, et meie kool esineks Pärnu linnaorkestriga. Aga tema ütles, et iga kord on juubelite puhul tehtud muusikale ja tema on varem eest vedanud kahte. Siis oligi loogiline samm, et teeme muusikali. Arvan, et üksluiseks ei lähe, sest kõik need muusikalid on olnud täiesti eri teemadel.”

Noored otsustasid, et nii traagilist lõppu kui Shakespeare’il nende lavastusele ei tule, sest sellega tähistatakse ikkagi rõõmusündmust, kooli 160 aasta juubelit. “See ei ole tragöödia, vaid on – nagu üks meie eesti keele õpetajatest ütleb – travestia,” tutvustas Verlin.

“Lavastaja on Carolina Tagobert, aga eks me oleme koos muutnud ja arutanud, kuidas midagi paremini teha,” lisas Eunike Penu. Julia ossa sattus Penu pärast seda, kui algne osatäitja olude sunnil ära langes.

“Mind kutsuti siia ja ma põhimõtteliselt hüppasin, pea ees, tulle. Aga kõik nagu sobis hästi ja klappis, lahe on. Mulle on teatrimelu kogu aeg hullult meeldinud,” märkis ta. “Otsest näitlemiskogemust mul rohkem ei ole, kui et käisin väiksena algklassides näiteringis. Aga ma käin tantsimas juba päris mitmendat aastat ja võib-olla see tuleb näitlemisel kasuks, sa pead sealgi emotsiooni näitama ja laval olema – neis on midagi sarnast, lavaline olek meeldib mulle väga.”

Noored otsustasid, et nii traagilist lõppu kui Shakespeare’il nende lavastusele ei tule. Pildil kooriproov peaosatäitjatega, esiplaanil Romeo osas üles astuv Aksel Madis Verlin. Foto: Urmas Luik

Sillat ja Verlin on mõlemad käinud lühikest aega Rein Laose teatristuudios ja Verlin maakondliku kooliteatrite festivali võitjana oma vanuseastmes käinud Tennesse Williamsi näidendiga “Määratud lammutamisele” Pärnumaad esindamas üleriigilisel kooliteatrite festivalilgi.

“Tavaliselt olen laval laulnud, aga siin pean korraga näitlema ja laulma, olema keegi teine. Alguses oli see võõras, ma võib-olla ei julgenud rolli sisse minna,” tõdes Sillat, et kõik see on talle olnud päris raske. Ta arvas, et kui kostüümi selga saab, on juba lihtsam sisse elada, sest amme roll on tegelikult väga lahe.

“Carolina ütleb küll, et peaksime mõtlema sellele, kust sa just tulid, mida sa tegid, et pead mõtlema ennast täiesti olukorda. Praegu, kui ma Romeot mängin, siis on ta mees küll, aga ta on natuke kohkunud, kahtlev, natuke liiga rahulik,” tõdes Verlin, et napi näitlemiskogemuse tõttu ei oska ta veel karakterit nii hästi luua, kui tahaks.

“Tavaliselt, kui üldse hakatakse lavastust tegema, läheb näidend käima alles peale seitsmendat-kaheksandat etendust – kui me enam ei esita lugu, vaid lugu räägib ise enda eest,” nentis ta.

“Romeo ja Julia” peategelasi saadavad nende selja taga kooli segakoor ja tantsukooli Black and Brownie tantsijad. “Need on kohad, kus paljudel tekivad külmavärinad: ah, nii äge! Nende panus annab hullult palju juurde,” kiitis Penu.

Muusikali mängitakse kaks korda tuleval esmaspäeval Endla suurel laval, kuid noored märkisid juba, et esitaksid seda hea meelega võimalusel veel, miks mitte kevadel, kui ehk publikule seatud piirangudki leevenevad.