Kiles kurk või kileta kurk – kas selles ongi küsimus?

Siiri Erala
, peatoimetaja
Copy
Ringmajanduses peaks tootmis- ja tarbimishel kujundatud nii, et midagi ei satu olmeprügisse. Pigem parandatakse, taaskasutatakse, võetakse materjaline uuesti ringlusse. Fotol mannekeeni pea prügimäel olmeprahi seas.
Ringmajanduses peaks tootmis- ja tarbimishel kujundatud nii, et midagi ei satu olmeprügisse. Pigem parandatakse, taaskasutatakse, võetakse materjaline uuesti ringlusse. Fotol mannekeeni pea prügimäel olmeprahi seas. Foto: Kristjan Teedema

Detsembri alguses sibab mööda maakonda laiali 30 ringmajanduse saa­dikut. Nad kõik on sel sügisel saanud välja­õppe Pärnumaa esimeses ringmajanduse meistriklassis. Kaasa on antud teadmised, kuidas muutusi juhtida, millised on ringmajanduse ärimudelid, kuidas olla väikese jalajäljega tarbija.

Meistriklassi projekti juht Kaydi Tomson Pärnumaa arenduskeskusest avaldas, et kokku saadi ambitsioonikas seltskond, kelle seas oli nii kaubanduskeskuste esin­dajaid, turismiette­võtjaid kui neid, kelle soov on oma kodukohta muuta.

Tomson lootis, et kogunenud teadmiste juurest jõuavad ringmajanduse saadikud õpitu rakendamiseni ja inspireerivad teisigi enda ümber.

Saadikute sekka kuuluvad näiteks loodusgiid Aivar Ruukel ja Postipoisi trahteri ­juhataja Triin Ollino. Nad pidasid hiljuti veebieetris maha mõttevahetuse, kuidas nende vaates ringmajandus toitlustusäris toimida võiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles