:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/25/14222482t1h1931.jpg)
Mururoheline vedel pasta klaaspurgis, peal õlikiht, ninaga nuhutades küüslaugune, keelega mekkides ürdine, järelmekilt terav – see on Pärnumaa tänavune aasta toode, ettevõtte Kosmosepoisid valmis uhmerdatud umbrohupesto.
Mullu kevadel kuulutas nädalaleht Eesti Ekspress: “500 karpi pestot nelja päevaga! Raskel ajal koha kaotanud meisterkokk leidis kiiresti ajutise töö” Artiklis oli juttu üle 25 aasta kokana tegutsenud Toomas Läätsest. Mehest, kes olnud peakokk Noku klubis, Moskva kohvikus, Georg Otsa spaas, Vihula mõisas, restoranis Sfäär. Lääts kaotas koroonakriisi ajal töö ja seadis enda vee peal hoidmiseks kodus sisse pestotootmise. Kuulutas Facebookis ja äri läks mürinal käima.
Samalaadne on Pärnumaal tegutsevate Kosmosepoiste lugu, narratiiviks töökaotus ja pesto.
Osaühingu Kosmosepoisid moodustavad Evari Tšetšin ja Marek Sild. Ja veel hulk heast tahtest kaasa aitavaid toiduvõlureid.
Sild õpetab praegugi noortele toiduvalmistamist. Tšetšin käis viimati palgatööl Pärnu kesklinna kaubanduskeskuses Port Artur 2s tegutsenud Itaalia restoranis Umberto. Oma ettevõtte käimalükkamise mõte oli mõlemale meeltmööda. “See on natuke hobi. Äri mõttes ei tasu ära, aga palju parem kui olla palgaline kokk,” ütleb Tšetšin.
Häädemeeste vallas Kosmonautika puhkekülas, kus Kosmosepoisid rentnikuks, paistab söögisaali ruumi päike. See pole siin harv juhus. Puhkekeskuse enesereklaamil seisab, et “teenekate kosmonautide ja teadlaste suvituskohaks valiti omal ajal uuringute tulemusel paik, kus paistab kõige rohkem päikest kogu NSVLi läänerannikul”. Kuna on juba sügiskuu, praksub kaminas tuli, mille ääres istuvadki meie külaskäigu ajal nii kosmosepoisid kui nende kamraad Virkko Vendla, kes ametis Pärnu restoranis Hea Maa.
Tšetšini töökaotuse jutu peale läheb meeste vahel lõõpimiseks. Kutselisele kokale olevat vabadus ikka kulla hinnaga, sest mõne ärimehe heaks töötades on köögis tegutsejatel jalgealune tuline: meele järele tuleb olla kõikidele omaniku naistele.
Tõsisemale lainele õnnestub mul jutt juhtida vaid mõnel korral. Mere ääres ja päikese all pole mornidele tusatsejatele kohta, siin lähevad lendu ideed ja nauditakse niisama olemist. Toiduvõlurid teatavad, et siin on Eesti kõige kaunimad päikeseloojangud. Tõdemuseni on mehed jõudnud kogemuse kaudu: sageli suunduvad Pärnu toidusaalide kokad Kosmonautikasse surfama, SUPilauaga sõitma ja oma lõbuks Tšetšinile ja Sillale kööki appi.
“Ise tulen ka vahel eelmisel õhtul kohale,” ütleb Sild, viidates nende praegusele tegutsemisviisile. Nimelt ei ole kohvik KOCMOC avatud iga päev, vaid nädalavahetustel, tähtpäevadel, suvisel ajal tiheminigi. Ehk siis, kui Kosmosepoisid parasjagu sellest oma sotsiaalmeedia kontol teada annavad.
Pärnumaa aasta toote konkurss
/nginx/o/2021/11/25/14222487t1ha011.jpg)
Aasta toote konkurssi korraldab Pärnu Postimees koos Pärnumaa arenduskeskusega. Žürii valib kandidaatide seast välja lõpphääletusele pääsejad ja lõpliku valiku teeb rahvas.
Rahvahääletus toimub Pärnu Postimehe veebilehel.
Varem on Pärnumaa aasta toote auhinna saanud Kala & Leiva rukkileib, Pootsi mõisa vaarika-vahuvein, automatiseeritud tenniseväljak MyGames.
Eelmisest aastast paneb ajaleht võitjale välja 5000 euro väärtuses reklaamimahtu.
Kui mehed 2020. aasta kevadel alustasid, kuulsid nad hinnangut: “Lollakad!” Põhjuseks umbusk, et kes ikka viitsib einestamiseks ette võtta kümnete kilomeetrite pikkust teekonda. Pärnust Kosmonautika puhkekeskusesse on poolsada kilomeetrit. Aga võta näpust, tulijaid oli Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Lätist.
“Kui me pärast esimest korda tagasi koju sõitsime, ei rääkinud me autos sõnagi,” meenutab Sild üllatuslikult menukat algust.
“Issand jumal, tulime maale, aga siin on restoran!” tegi Tšetšin järele nii mõnegi kliendi suust kuuldud tagasisidet.
Kosmosepoiste umbrohupesto lugu on samavõrra kantud vabadusest kui inspiratsioonist. “Seda ei saa järele teha,” teatab Tšetšin. “Mul ei ole retsepti.” Et pestot valmistama hakata, läheb kokk korviga loodusesse ja vaatab, mis rohelist parasjagu saada on. Seda, mida korvi pista ja millest hoiduda, õppis ta siinse taimetarga Mercedes Merimaa käe all. Kindlalt läheb sisse küüslauku, pähkleid, aga näiteks Parmesani, nagu itaallaste originaalretsept ette näeb, Tšetšin ei pane. Nii on Kosmosepoiste pesto paslik taimetoitlastelegi.
/nginx/o/2021/11/25/14222483t1hab22.jpg)
Kuna retsepti pole ja koostisosad nopib kokk ise loodusest, pole masstootmiseks võimalustki. “Aega on, siis teeme,” kõlab tootmisplaan.
Ideena on aga säärane toode võimalus pestosõpru Kosmonautikasse meelitada ja neile siis kohapealseid teenuseid pakkuda või siis vastupidi, puhkama tulnud klientidele midagi omapärast kaasa müüa. Omamoodi tõmbenumber.
Päikesepaistelisel päeval meeste rõõmsaid nägusid vaadates ja katkematut jutuvada kuulates on selge, et Kosmosepoisid jätkavad. Mõlgutatakse mõtteid järgmise aasta menüü suhtes ja ehk ootab puhkekeskuse toidusaali ja ümbrust välimuse muutuski. Aprillis-mais, kui mätas juba roheline, lüüakse uksed ilmselt valla.
Lõpetuseks esitab Tšetšin avaliku üleskutse: kes tahab suvel ägedas seltskonnas tööd teha ja päikeseloojanguid nautida, võtku ühendust!
Serveerimissoovitused
Umbrohupestoga võib teha küüslauguleibu.
Passib pastakastmeks ja pitsale.
Umbrohupestoga saab marineerida liha.
Pesto peale tekkivast õlist saab hea salatikastme, samuti annab seda lisada jogurtile-hapukoorele, et teha dipikastet.
Ja muidugi kõige lihtsam ja imemaitsev on pestosse pista värske ciabatta tükk või leivaviil.